Otsingu tulemused

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 1.01.2024 seisuga 1 374 687 inimest. Eelmisel aastal sündis 10 949 inimest ja suri 16 002.

Maikuu teisel pühapäeval, tänavu 14. kuupäeval tähistatakse Eestis emadepäeva. Selle südamliku päeva eel vaatasime, mida näitavad hiljutise rahvaloenduse ja ajakasutuse uuringu andmed emade kohta Eestis. Toome välja mõned huvitavad faktid.

2025/26. õppeaastal oli Eestis 6830 alushariduse, 17 534 üldhariduse ja 2066 kutsehariduse õpetajat. Alushariduses on õpetajate arv viimase viie aastaga vähenenud rohkem kui tuhande võrra (1186). Võrdluseks: 2020/21. õppeaastal oli alushariduse õpetajaid 8016. Üldhariduses on õpetajate arv aastate jooksul kasvanud: näiteks 2015/16. õppeaastal oli üldhariduse õpetajaid 2025/26. aastaga võrreldes 3125 võrra vähem. Õpetajatest 86% on naised ja 14% mehed. Eelnevalt toodud kolme õppeastme võrdluses oli meeste osakaal kõige väiksem alushariduses, vaid 1,5%. Kõige rohkem on meesõpetajaid

Homme, 27. juulil algab Viljandi lossimägedes ja südalinnas XXX Viljandi pärimusmuusika festival. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris pärimuspeo puhul lähemalt, kui usinad rahvamuusika harrastajad on Eesti elanikud ning milline on keskmine folkmuusika kontserdikülastaja.

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski on tõenäoliselt üks vähestest inimestest Eestimaal, kes on läbi lugenud kõikide linnade, valdade ja maakondade arengukavad. Mida ta soovitab kohalikele omavalitsustele, kes uuendavad arengukavasid?

2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et 76% Eesti vähemalt 15-aastastest naistest on emad, neist iga 23. on emaks vähemalt neljale lapsele.

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg sõnas, et oodatav eluiga on Eestis pidevalt pikenenud, välja arvatud pandeemia-aastatel. „Eelmisel aastal pikenes meeste oodatav eluiga võrreldes 2024. aastaga 0,5 ja naiste oma 0,1 aasta võrra,“ ütles Remmelg ja lisas, et kui 1995. aastal oli oodatav eluiga sünnimomendil 67,6 aastat, siis 2025. aastal oli see 12,2 aasta võrra pikem ehk 79,8 aastat. Lätis ja Leedus on oodatav eluiga olnud Eestiga võrreldes lühem – 2024. aastal Leedus 77,5 ja Lätis 76,4 aastat. Lätis on oodatav eluiga üks lühemaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga

Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub?

2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et 76% Eesti vähemalt 15-aastastest naistest on emad, neist iga 23. on emaks vähemalt neljale lapsele.