Otsingu tulemused

Lõppev aasta oli Eesti statistikas kirju ja näitajatelt külluslik. Rahvaloenduselt said kokku loetud tähtsad andmed Eesti rahva kohta, majandustulemused aga näitasid seninägematut muutlikkust. Ent lisaks juhtus muudki. Toome sinuni 11 statistikablogi, mis pälvisid sel aastal kõige rohkem statistikahuviliste tähelepanu.

Täna, 14. jaanuaril toimub Õiguskantsleri kantseleis Statistikaameti kogumiku „Laste heaolu“ esitlusseminar. Kogumik koondab laste heaolu puudutavad teemad ning annab ülevaate Eesti laste olukorrast.

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

Oleme harjunud mõtlema pealinnast kui tõmbekeskusest. Vaadates Tallinnas elavate inimeste liikumist aga teise mätta otsast, on see ühtlasi suurima väljarändajate arvuga Eesti omavalitsusüksus.

Kuhu on kõige mõttekam oma ettevõtet rajada? Kust ma teada saan, kus asub just minu ettevõtte sihtrühm? Nendele ja paljudele teistele sarnastele küsimustele vastuse leidmisel tuleb appi Statistikaamet asukohapõhise statistikaga.

Kes on Eestis kõige nõrgemas seisus? Kui paljud kogevad ilmajäetust ja milliseid hüvesid ei saa osa inimestest endale lubada?

Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Seni on veebis testküsitluse käigus vastuseid kogutud ligi 650 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.

2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ja meestel 73,1 eluaastat. Oodatav eluiga jätkas tõusu ning varasema aastaga võrreldes oli kasv naistel 0,3 ja meestel 0,8 aastat. Kummagi sugupoole puhul elab üks sajast kolmekohalise sünnipäevani.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.