Otsingu tulemused

Täpsustatud andmetel tuleb majanduskasvu veel oodata

Kuupäev 30.05.2025

Artikkel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Statistikaamet alustas tarbijate ja ettevõtete majandusliku kindlustunde uuringutega: iga vastus on oluline

Kuupäev 04.05.2026

Artikkel

Iga kuu toimuvad uuringud aitavad kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda ning võimaldavad prognoosida ka tulevikku. „Muu hulgas annavad konjunktuuribaromeetrid infot selle kohta, kuidas hindavad Eesti elanikud oma võimekust säästa või teha suuremaid oste. Samuti saab nende abil hinnata ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid,“ selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik. Konjunktuuribaromeetritega kogutavaid andmeid kasutatakse näiteks fiskaal- ja maksupoliitika planeerimisel

Majandus kasvas neljandat kvartalit järjest: SKP suurenes esimeses kvartalis 2,4%

Kuupäev 29.05.2026

Artikkel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul nägime üle 2% majanduskasvu viimati 2022. aasta esimeses kvartalis. „SKP suurenes esimeses kvartalis neljandat kvartalit järjest,“ lisas Müürsepp. „Valdav osa tegevusaladest mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt, kuid pigem tagasihoidlikult,“ kommenteeris Müürsepp ja lisas, et kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%. Suur mõju oli ka haldus- ja abitegevusel, mille lisandväärtus kasvas 11,6%. Järgnevate tegevusalade panus jäi

Veerand Eesti ettevõtetest turustavad oma tooteid ja teenuseid e-kanalites

Kuupäev 12.10.2021

Artikkel

Möödunud aastal turustas oma kaupu või teenuseid veebilehe või EDI-kanalite kaudu 23% Eesti ettevõtteist. Võrreldes eelneva aastaga kasvas e-kaubandust kasutanud ettevõtete arv kolme protsendipunkti võrra. Käesolevas blogis vaatame lähemalt, kuidas on ettevõtete e-kaubanduse kanalite kasutamine ajas muutunud.

Majandus kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis 1,2%

Kuupäev 03.03.2025

Artikkel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest

Kuupäev 16.12.2025

Artikkel

Teenindussektori osakaal SKP-s oli läbi aegade suurim Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2024. aastal rekordilised 75%. Kõigis maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. „See kinnitab, et Eesti liigub üha selgemalt teenuspõhise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga pärast tööstus- ja põllumajandussektori osakaalu järkjärgulist vähenemist,“ selgitas analüütik. Eesti

Ettevõtete baromeetri uuring

Sisuleht

Mis uuring see on?

Ettevõtete baromeetri uuringuid on neli: ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori ettevõtetele. Uuringutega jälgitakse nende sektorite ettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid. Kogutud andmete põhjal saab hinnata majanduse olukorda Euroopa Liidu liikmesriigiti, liidus üldiselt ja euroala tasandil.

Igale sektorile koostatakse usaldusnäitaja, mille põhjal moodustatakse majandusliku kindlustunde näitaja. Lisaks saadakse uuringutest varajast ja ajakohast teavet selle kohta, kuidas on muutunud tööhõive, ettevõtete ootused ja majanduskeskkond nii Eestis

SKP kiirhinnang: esimeses kvartalis kasvas majandus 1,3%

Kuupäev 30.04.2026

Artikkel

„SKP kiirhinnangu põhjal viitavad mitmed märgid majanduse elavnemisele esimeses kvartalis, seda nii võrdluses 2025. aasta esimese kui ka viimase kvartaliga,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp. Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,6%.

SKP kiirhinnang: majandus kasvas kolmandas kvartalis 0,9%

Kuupäev 30.10.2025

Artikkel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp tõdes, et esmased märgid näitavad majanduse mõningast paranemist nii võrdluses aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,2%,“ lisas Müürsepp. Mis on SKP kiirhinnang? Ametlikud andmed SKP kolmanda kvartali kohta avaldatakse 1. detsembril, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat

Teenuste väliskaubandus (kogumine)

Sisuleht

Mis on teenuste väliskaubanduse küsimustik?

Kõik riigid, sh Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid, koguvad andmeid teenuste väliskaubanduse kohta. EL-i riigid koguvad andmeid nii teiste liikmesriikide kui ka kolmandate (liiduväliste) riikidega tehtavate tehingute ehk ekspordi ja impordi kohta.

Teenuste väliskaubandus hõlmab teenuste kaubanduse tehinguid, mis tehakse residendi ehk Eestis registreeritud majandusüksuse ja mitteresidendi ehk välismaal registreeritud majandusüksuse vahel.

Majandusüksused esitavad teenuste väliskaubanduse andmed oma riigi statistikaasutusele, kes koostab nende põhjal teenus