Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Mida noored oma ajaga teevad?

Kuupäev 16.02.2023
Artikkel
Järjest rohkem kuuleb lugusid, kuidas noored istuvad üha enam nutiseadmes, mille tõttu napib aega muudeks tegevusteks. Kui palju on selles väites tõtt ja millele tegelikult kulub noorte aeg? Aastail 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmed annavad aru.

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

Kuupäev 16.01.2019
Artikkel
Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Riigi suurim kultuuriuuring: Eesti inimene lahutab meelt peamiselt kinos ja kontserdil käies

Kuupäev 27.06.2024
Artikkel
Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust selgub, et mullu käis vähemalt korra aastas kinos üle poole miljoni eestimaalase. Pea sama palju inimesi külastas ka kontserte. Kokku nautis 2023. aastal kultuurisündmusi 79% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest.

Koolieas harrastatakse rohkem koorilaulu, vanemana üha enam rahvatantsu

Kuupäev 24.04.2022
Artikkel
Juba järgmisel aastal toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning ega 2025. aasta suur pidugi enam mägede taga ole. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock heitis pilgu sellele, mida näitab statistika Eesti koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate kohta.

Paindliku tööaja roll töö- ja pereelu ühitamisel

Kuupäev 15.02.2017
Artikkel
Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Statistikaamet avaldas laste heaolule keskenduva kogumiku

Kuupäev 28.08.2019
Artikkel
Tartus toimuval laste heaolu käsitleval rahvusvahelisel konverentsil tutvustati statistikaameti kogumikku „Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates“, mille eesmärk on näidata laste heaolu mõistmise keerukust.

Sündide buum on koondunud suvekuudesse

Kuupäev 13.08.2018
Artikkel
Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.

Sünnid

Valdkond
Sündide statistikat analüüsides on võimalik saada ettekujutus tulevaste põlvkondade võimalustest ja probleemidest, lisaks avaldab sündimus olulist mõju haridussüsteemi, tööturu- ja sotsiaalteenuste kujundamisele. Sünnitrendide uurimine annab väärtuslikku teavet tervishoiu- ja perepoliitika täiustamiseks. See võimaldab meil kavandada tulevikku, kus ühiskond suudab võimalikult hästi vastata oma liikmete vajadustele, tagades seeläbi jätkusuutliku arengu. Sündide statistika keskendub peredele ja annab ülevaate, mitmes laps peres on vastsündinu; kus elab sündinud lapsega pere; kes on lapse vanemad

Mõisted

Sisuleht
Amet põhitöökohal Asutuse (institutsiooni) liik Eluruum Eluruumi omanik Eluruumi pind Eluruumi tüüp Emakeel Hõiveseisund Leibkond Maja ehitusaeg Kodakondsus Kohaliku keelekuju, murde või murraku oskus Kutse-, ameti- või erialaharidus Kõrgharidus Peamine elatusallikas Pikaajaline haigus või terviseprobleem Pikaajaline terviseprobleemist tingitud igapäevategevuse piiratus Põhitöökoha asukoht Põllumajanduslik kodumajapidamine Püsielukoht Rahvus Seaduslik perekonnaseis Seisund põhitöökohal Sugulussuhted leibkonnaliikmete vahel Sünnikoht Sünnitatud laste arv Tehnovarustus Tubade arv eluruumis Usk