Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kui aktiivsed on noored kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?

Kuupäev 29.04.2019
Artikkel
Üks noorte ühiskondliku aktiivsuse näitaja on osalemine valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast ja volikokku kandideerida saavad nad alates 18. eluaastast.

Põllumajanduse struktuuriuuring 2023

Valdkond
Mis uuring see on? Põllumajanduse struktuuriuuringute eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu (EL) tasemel võrreldavaid andmeid kõigi põllumajanduslike majapidamiste kohta. Põllumajanduses toodetakse peaaegu 100% toidust, see võtab enda alla umbes 40% ELi territooriumist ja umbes 40% ELi eelarvest. ELi ühine põllumajanduspoliitika on ainuke poliitika, mille elluviimist finantseeritakse pea täielikult ELi vahenditest ja see peab põhinema konkreetsetel alusandmetel. Põllumajanduse struktuuriuuringuid on EL-is korraldatud juba alates 1960. aastatest – kord iga 10 aasta järel põllumajandusloendusena ja

Rahvaloenduse peaproov jätkub telefoniküsitlusega

Kuupäev 20.01.2021
Artikkel
Möödunud aasta lõpus alguse saanud rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus laekus statistikaametile veebi teel vastuseid 410 aadressil elava 828 inimese kohta. Tänasest, 20. jaanuarist alustasid tööd küsitlejad, kes võtavad jaanuari lõpuni telefoni teel ühendust valimis olevatel aadressidel elavate inimestega, kes veebis ei vastanud.

Soome muukeelne elanikkond on 30 aastaga hoogsalt kasvanud

Kuupäev 14.07.2011
Artikkel
Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

Enamik ettevõtteid kasutas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvameetmeid

Kuupäev 19.09.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal kodune internetiühendus olemas 90%-l leibkondadest, 16–44-aastastest kasutas seda iga päev või peaaegu iga päev 98%. Ettevõtted panustavad üha enam oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvameetmete ja -poliitika täiustamisse.

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

Kuupäev 16.01.2017
Artikkel
Esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800, mis on 1850 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Viljandimaa põhimure - vähenev ja vananev rahvastik

Kuupäev 11.03.2010
Artikkel
Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud. Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1. jaanuaril Viljandi maakonna rahvaarv 51 457 inimest. Seega on rahvaarv Viljandi maakonnas viimasest rahvaloendusest 2009. aasta alguseks vähenenud kuue ja poole tuhande inimese võrra. Kõnealusel