Otsingu tulemused

Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.

Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.

Täna, 14. jaanuaril toimub Õiguskantsleri kantseleis Statistikaameti kogumiku „Laste heaolu“ esitlusseminar. Kogumik koondab laste heaolu puudutavad teemad ning annab ülevaate Eesti laste olukorrast.

„Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“ on kaartide sari, milles peituvad 65 põnevat kaarti annavad äärmiselt huvitava ülevaate Eestist väga erinevate vaatenurkade alt, alates kiviaedadest ja lõpetades toomingate õitsemise ajaga erinevates Eestimaa piirkondades. Raamat suudab ühtaegu üllatada ja harida, juhtides suurepäraselt tähelepanu andmeallikate mitmekesisusele. Uurisime, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö.

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 304 800 isa ja 132 200 vanaisa. Isad on keskmiselt 53-aastased ja vanaisad 66-aastased. Kõige nooremad isad ei ole veel täisealised, seitse isa on aga elanud kauem kui sada aastat.

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal 34 täispikka filmi, neist kinolevisse jõudis samal aastal 22.Kinos käidi rekordiliselt palju: 3,6 miljonit korda, mis teeb 275 kinokülastust saja elaniku kohta.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks