Rahvastikusündmused. Abielud
Kvaliteedi- ja metoodikaaruanne kirjeldab eelkõige 2025. ja 2026. aasta andmeid, ent kehtib suuresti ka varem avaldatud andmete kohta.
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Kadri Rootalu
Kontaktisiku ametinimetus: Rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiim, teenusejuht
Postiaadress: Narva mnt 20, 51009 Tartu
E-posti aadress: kadri.rootalu@stat.ee
Telefon: 5360 1867
Metaandmete kinnitamise kuupäev 18.09.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 18/09/2026
Statistikatöö eesmärk on anda teavet rahvastiku abiellumiskäitumise kohta.
Kalendriaasta jooksul registreeritud abielude arv ning abielude jaotus abiellujate demograafiliste näitajate järgi;
abiellunud asustusüksuse liigi, elukoha ja abiellumiskuu järgi, soo, vanuserühma, rahvuse, haridustaseme, sotsiaal-majandusliku seisundi, abielu korduvuse, abielueelse perekonnaseisu, ühiste alaealiste laste arvu järgi.
Abielude avaldamisel asustusüksuste lõikes kasutatakse
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorit (EHAK).
Abielude avaldamisel haridustasemete lõikes kasutatakse klassifikaatorit
omandatud kõrgeim haridus 2019 (OKH 2019).
Abielude avaldamisel abielueelse perekonnaseisu lõikes kasutatakse perekonnaseisu koodiloendit (kategooriad: vallaline, lesk, lahutatud, perekonnaseis teadmata).
Ei ole rakendatav
Aastakeskmine rahvaarv – aastaalguse ja aastalõpu (järgneva aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.
Abiellumuse üldkordaja – aasta jooksul registreeritud abielude arv võrrelduna aastakeskmise rahvaarvuga; väljendatakse 1000 elaniku kohta
Abielu kestus aastates – abielu juriidiline pikkus täisaastates
Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Kahese jaotuse korral on linnaline ja väikelinnaline piirkond koos. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015. Täpsemalt saab lugeda siit: Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna määramise metoodika.
Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad.
Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab.
Esmasabielu – mehe või naise esimene abielu
Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumil teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.
Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.
Linnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on üle 1000 inimese ruutkilomeetri kohta ja rahvaarv üle 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.
Maa-asula – alevik ja küla. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.
Maaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus rahvastikutihedus on alla 200 inimese ruutkilomeetri kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.
Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Üldiselt on rahvus isiku elu jooksul püsiv. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.
Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses või registris
Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast
Väikelinnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus suurem osa elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on 200–1000 inimest ruutkilomeetri kohta ja rahvaarv üle 5000, kuid mis rahvastiku tiheduse poolest ei ole linnaline asustuspiirkond. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.
Abielu (vaatlusperioodil registreeritud abielude arv);
isik (vaatlusperioodil abielu registreerinud isikud)
Eestis ja Eesti esindustes sõlmitud abielud, kus vähemalt üks pool on Eesti alaline elanik
Kogu Eesti
1992–…
Kuuandmed avaldatakse eelneva kuu kohta, aastaandmed eelneva aasta kohta. Aruanne kirjeldab eelkõige 2025. aasta aastaandmeid ning 2025. ja 2026. aasta kuuandmeid.
Ei ole rakendatav
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Ei jagata
Statistikatööga ei kaasne regulaarseid pressiteateid. Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised. 2026. aastal avaldatud uudislugu: „Eesti elanikud abielluvad vähem ja lahutavad rohkem kui varem“.
Ei avaldata
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad tabelites
Summaarne esmasabiellumuskordaja ja keskmine vanus esmasabiellumisel soo järgi
ja valdkonna Rahvastik/Rahvastikusündmused/ Abielud
tabelites RV02–RV286U.
Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv on lõpetatud tabelid RV26, RV264–RV287U.
Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 2312 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 50101 „Piirkondlik areng“. Statistikatöö andmete põhjal koostatakse sisend korra aastas Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) andmeesituse jaoks.
Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 27 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Rahvastikuregistrist saadakse andmed Eesti elanike registreeritud abielude ja abiellunute kohta (sh registreerimise aeg, koht ja tüüp, korduvus, abiellujate taustainfo). Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid
Aasta;
kuu
Andmeid koguvad maavalitsuste perekonnaseisuasutused, Tallinna perekonnaseisuamet ja Eestis abielusid registreerivad vaimulikud.
Abielusid registreerivad vaimulikud edastavad andmed maavalitsuse perekonnaseisuasutusele või Tallinna perekonnaseisuametile. Maavalitsuste perekonnaseisuasutustes ja Tallinna perekonnaseisuametis sisestatakse kogutavad andmed abielukannet tehes rahvastikuregistrisse (andmeallikaks on abiellumisavaldusel esitatud teave ja esitatud dokumendid). Eesti välisesindused edastavad andmed aasta jooksul sõlmitud abielude kohta siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonda hiljemalt järgneva aasta veebruaris.
Seitsmendal tööpäeval pärast aruandekuu lõppu edastab rahvastikuregister andmed statistikaametile.
Rahvastikuregistri andmed saadakse X-tee kaudu.
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Abiellunute isikuandmeid ja abielukande andmeid kasutatakse andmete kogumisel andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja võrdluses rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste andmetega.
Andmeid analüüsitakse hoolikalt ning enne avaldamist kontrollitakse neid matemaatiliselt ja loogiliselt. Samuti kontrollitakse, et sisendandmetes ei oleks keelatud väärtusi. Koguarvu võrreldakse varasema perioodiga.
Enamasti ei ole vaja väärtusi imputeerida, kuna sisendandmete kvaliteet on hea.
Ei korrigeerita
Ei ole rakendatav