Otsingu tulemused

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Kes on Eestis kõige nõrgemas seisus? Kui paljud kogevad ilmajäetust ja milliseid hüvesid ei saa osa inimestest endale lubada?

Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.

Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Seni on veebis testküsitluse käigus vastuseid kogutud ligi 650 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.

Kui lähtuda 2011. aasta rahvaloenduse andmetest ning võrrelda inimeste asukohta päeval ja öösel, siis kõige tihedamini asustatud ruutkilomeeter asub Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ümbruses, kus päevasel ajal viibib hinnanguliselt üle 19 800 inimese.

Levinud on arvamus, et noored surevad ennekõike riskikäitumise tõttu: kihutamise tulemusena autoavariides, purjus olekus ujudes, uimasteid tarvitades ja kaklustes. Statistikast tulevad aga veelgi suurema murekohana esile enesetapud – neid on jätkuvalt liiga palju nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Tegemist on probleemiga, mis vajab jõulist sekkumist ja riigi poolt juhitud ennetustegevust.

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.

Rahvaloendus tuleb sel aastal teisiti. Kui viimastel loendustel osalenud mäletavad loendaja külaskäiku ja tunnipikkuseid jutuajamisi, siis nüüd piirdub see igale inimesele kümneminutise veebiküsimustiku täitmisega. Tundub lihtne, kuid eeldab siiski põhjalikku ettevalmistust ja, mis peamine, iga inimese tahet.