Otsingu tulemused

Nüüdisaegse madala sündimuse oludes on teise ja ka kolmanda lapse sünd peamine rahvastikutaastet kujundav element Euroopa riikides. Teise lapse sünni ja ema haridustaseme seos pakub sel taustal mitmel põhjusel suurt teaduslikku huvi.

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane. Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last. Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Statistikaamet koostas võrdleva ülevaate lastest ja noortest Eestis, et välja selgitada, kui suurt sihtrühma teema-aasta eelkõige hõlmab.

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga, teatab Statistikaamet. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.

Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22%, st naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis Statistikaamet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal 0–17-aastaste materiaalse ilmajäetuse määr 10,7% ja seda koges ligi 26 600 last. Materiaalset ilmajäetust kogevate lastega leibkondadest 37%-l nappis raha ettenägematuteks kuludeks ning iga neljas selline pere ei saanud endale võimaldada kord aastas nädalast puhkust kodust eemal.

Nüüdisaegse madala sündimuse oludes on teise ja ka kolmanda lapse sünd peamine rahvastikutaastet kujundav element Euroopa riikides. Teise lapse sünni ja ema haridustaseme seos pakub sel taustal mitmel põhjusel suurt teaduslikku huvi.

Eestis elab 304 776 isa. Selle aasta alguse seisuga oli Eestis üle 1600 isa vähem kui 2025. aasta alguses. Mullu esimest korda isaks saanud mehi oli 4057 ja nad olid keskmiselt 33-aastased. 28% Eesti isadest on kõrgharidusega, kuid levinuim on kesk-, keskeri- või kutseharidus, mida omab 56% isadest. Isadest 56% on abielus, 21% on vallalised või vabaabielus, 18% on lahutatud ja 4% on lesed. Keskmine Eesti isa on 55-aastane. Kõige rohkem on Eestis 42-aastaseid isasid. Üle 100-aastaseid isasid on Eestis 16. Isadest 37% on üks laps, 41% on kaks last ja 22% kolm või enam last. Eesti isal on