Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kuhu panevad Eesti inimesed oma vaba aja?

Kuupäev 14.03.2023
Artikkel
Kõigil on päevas ühtmoodi 24 tundi. Kuidas igaüks seda kasutab, sõltub tema enda valikutest ja otsustest. Ajajuhtimise eksperdid soovitavad selleks, et elu oleks tasakaalus, jagada oma päev kolmeks – 8 tundi tööd, 8 tundi und, 8 tundi „mänguaega“. Mil viisil eelistavad Eesti inimesed oma mängu- ehk vaba aega veeta? Ajakasutusuuringu andmed annavad aru.

Eesti rahvastikuprognoos 2040: neli positiivset stsenaariumi

Kuupäev 06.10.2015
Artikkel
2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.

Andmeid lisatakse rahvastikuregistrisse pidevalt, anna sinagi oma panus!

Kuupäev 21.09.2020
Artikkel
Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Samuti on rahvastikuregister 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnuste üks olulisemaid allikaid, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Anu Veidenberg.

Teenuste eksport oli esimest korda impordist miljard eurot suurem

Kuupäev 02.09.2026
Artikkel
Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kui mullu müüdi teenuseid igas kvartalis 600 kuni 900 miljonit eurot rohkem kui neid sisse osteti, siis tänavu teises kvartalis ületas väliskaubanduse bilansi ülejääk esmakordselt miljardi euro piiri. „Ülejääki mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, mida müüdi 416 miljoni euro eest enam kui osteti. Ligi 20% neist eksporditi Ameerika Ühendriikidesse ning ligi 15% Ühendkuningriiki. Samuti mõjutasid bilansi ülejääki muud äriteenused, kus teenuste müük ületas ostu 215 miljoni euroga,“ selgitas analüütik

Tervena elada jäänud aastad

Valdkond
Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mis inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuse piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jäävad samaks. Statistikaamet kasutab tervena elada jäänud aastate arvutamiseks rahvusvaheliselt soovitatud Sullivani meetodit, mis on mugav, sest vaja on vähe andmeid. Tarvis on teada aasta keskmist rahvaarvu viie aasta kaupa soo ja vanuserühma järgi, surmade arvu ja hea tervisega inimeste osatähtsust samades vanuserühmades. Näitaja arvutamisel kasutatakse küsitlusest saadud infot, kui palju on inimestel olnud mõne terviseprobleemi

Kõrgemalt haritud naised. Kõikjal Eestis.

Kuupäev 02.04.2019
Artikkel
Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

Kasvava metsa väärtuse arvutamine

Kuupäev 16.04.2019
Artikkel
Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti. Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus. Selle põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Eesti peab 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu. Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates 2019. aasta sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv.

9 fakti, millega Eesti inimesed Euroopas silma paistavad

Kuupäev 17.12.2020
Artikkel
Võttes appi Eesti filmiklassika väljendid, siis kõikse töökamad lasteta naised on meitel ja vaat et kõikse targemad naised on meitel. Ent leidub ka seda, millega pole põhjust hoobelda. Eestis on kõige suurem üksikvanemate osa ja suurim palgalõhe.