Otsingu tulemused

Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.

Töötuse määr oli 2016. aasta I kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 64,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suuri muutusi ei toimunud.

Statistikaamet esitleb täna, 27. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2016“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Veel detsembrikuu lõpuni on Eesti inimestel võimalus panustada üleriiklikusse kultuuris osalemise uuringusse*. Kultuuriministeerium ja Statistikaamet uuringu eestvedajatena kutsuvad kõiki, kes uuringu kutse on saanud, selles kindlasti osalema. Kogutud andmed on riigile väga vajalikud, sest võimaldavad seada kultuuripoliitilisi eesmärke, disainida toetusmeetmeid või otsida võimalusi, kuidas parandada erinevate ühiskonnagruppide juurdepääsu kultuurile.

Kui statistikaamet teeb kokkuvõtteid tööturumuudatuste kohta, on kõrge palga poolest esiotsas ikka info ja side ning finants- ja kindlustustegevus. Neile järgnevatest tegevusaladest on üks 2022. aasta võitjatest kindlasti mäetööstus. Milliste ametite esindajad ja kui palju mäetööstuses teenivad?

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.

Kui suured on brutopalgad* ametites, kuhu inimesi tööportaalide kaudu kõige rohkem otsitakse? Kui palju erinevad töökuulutustes pakutavad palgad teise kvartali palgaandmetest, mille kohta saame infot palgarakendusest?

Statistikaamet analüüsis sihtasutuse Archimedes tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Selgus, et eelmisel õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna kaheksa miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui kaks miljonit. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist.