Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütiku Luisa Nuka sõnul suurenes tehisintellekti kasutamine aastaga leibkondades 1,4 korda ja ettevõtetes 1,5 korda. „Kasvu taga on ilmselt sellel põhinevate rakenduste ja teenuste laiem kättesaadavus ning nende integreerimine igapäevaellu. Kõige rohkem suurenes kasutus 65–74-aastaste vanuserühmas, kus kasv oli rohkem kui kahekordne,“ tõi Nuka välja. Märgatavam suurenemine toimus ka 35–44-aastaste seas. „Tehisintellekti kasutamine noorte seas oluliselt ei suurenenud, kuna selle vanuserühma kasutustase oli juba varem kõrge (90%). Samas jäid noored jätkuvalt kõige

Avaldamiskalender annab ülevaate, millal uuenevad statistikaameti andmebaasis Eesti elu iseloomustavad näitajad. Riiklik statistika saab kõigile huvilistele kättesaadavaks samal ajal ehk kalendris välja kuulutatud kuupäeval kell 8. Uus aasta toob avaldamiskalendrisse muudatusi Statistikaamet vaatab igal aastal andmete avaldamise ja pressiteadete kalendri üle ning korrigeerib vajadusel nende ilmumise aega ja sagedust. Seega võib juhtuda, et kalendrisse lisandub uusi pressiteateid ning mõni teade hakkab ilmuma teistsuguse intervalliga. 2027. aasta avaldamiskalendri olulisemad muudatused: Andmete

Lastega perede tarbimisharjumused on üsna erinevad peredest, kus ei ole lapsi. Eelkõige tuleneb see sellest, et lastega pered on sunnitud oma sissetulekuid efektiivsemalt ja säästlikumalt kasutama. Statistikaameti andmetel kulutas 2015. aastal lastega leibkond leibkonnaliikme kohta 371 eurot kuus.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

2022. aastal vahetas uuringute toonane korraldaja Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) tarbijabaromeetri küsitlusviisi, minnes üle telefoniuuringult veebiuuringule. Ilmnes, et vastajate hinnangud kindlustundele muutusid oluliselt negatiivsemaks ning avalikkuses tekkis arutelu, kui suurt rolli mängib muutuse puhul küsitlusviiside erinevus. Kui statistikaamet alustas uuringute korraldamist, viidi kontrolliks läbi ka kolmekuine testperiood (maist juulini), et saada teada, millega tuleb andmete tõlgendamisel ja võrdlemisel arvestada. Analüüsi eesmärk ei olnud otsustada, kumb küsitlusviis kajastab

Augustis oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+15,7), kus paranesid hinnangud nii viimase kolme kuu müügile kui ka järgmise kolme kuu müügi prognoosile ja kaubavarude hetkeseisule. Samas suurenes nende ettevõtjate osatähtsus, kelle hinnangul ettevõtte töötajate arv järgmise kolme kuu jooksul väheneb (juulis -7, augustis -18,3 protsendipunkti). Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +7,4 ja tööstuses +3,6. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator jätkuvalt ehitussektoris (-8,6). Sarnaselt eelmistele kuudele peavad ehitusettevõtjad ehitustegevuse