Otsingu tulemused

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.

29. märtsil 2023 korraldab statistikaamet andmekirjaoskuse nädala raames suure küsimuste maratoni Küsimus24, mis annab esimest korda kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul statistikaametilt ükskõik mida andmete, andmeanalüüsi, andmetega seotud infotehnoloogia jms kohta. Vastuseid hakkame sotsiaalmeediasse ja kodulehele postitama sama päeva hommikul.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,4% ning võrreldes 2023. aasta juuniga 2,5%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 1,7% ja teenused 3,8% kallimad.

Statistikaamet ootab veel laupäeva, 22. jaanuari jooksul kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud 550 000 inimest ehk loendatud on ligi 42% kogu Eesti rahvastikust.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötuse määr 7,3%, tööjõus osalemise määr 74,5% ja tööhõive määr 69,1%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 920 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 2%.

Viimase nelja aasta kõige suurem veini ja vahuveini impordimaht registreeriti statistikaameti andmetel 2022. aastal, kui Eestisse toodi 18,2 miljonit liitrit veini ning 5,3 miljonit liitrit vahuveini. Veini import oli kõige intensiivsem kevad- ja suvekuudel, eriti juunis ja juulis. Veinide ja vahuveinide impordimaastikku aastatel 2019–2022 tutvustab lähemalt statistikaameti praktikant Eliise Saskia Ševtšenko.

Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes eelmise aasta lõpu seisuga kõigi põllumajanduslikes majapidamistes peetavate loomade arv. Piima toodeti 2021. aastal 839 400 tonni ehk 1% võrra vähem kui aasta varem, samas suurenes munatoodang 5%.