Otsingu tulemused

Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 26. juulil 2025. Hiljuti avalikkuses teravat tähelepanu saanud tarbijahinnaindeksi (THI) energiahindade komponendi arvutamise juhtum on pannud paljud küsima, kas riiklikku statistikat saab usaldada. On isegi räägitud ameti tühistamisest, mis on selgelt ennatlik. Mõistan täielikult avalikkuse ja ekspertide kahtlusi – kui üks statistiline näitaja osutub ebatäpseks, kuidas olla kindel, et sama ei juhtu mujal? See küsimus on õigustatud ja vajab selget vastust. Statistikaamet adub vastutuse suurust, mida me riikliku statistika tegijana kanname: meie

Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta.

Lastega perede tarbimisharjumused on üsna erinevad peredest, kus ei ole lapsi. Eelkõige tuleneb see sellest, et lastega pered on sunnitud oma sissetulekuid efektiivsemalt ja säästlikumalt kasutama. Statistikaameti andmetel kulutas 2015. aastal lastega leibkond leibkonnaliikme kohta 371 eurot kuus.

Igas neljandas Eesti leibkonnas kasvavad lapsed. Turvaliste koduseinte varjus teevad nad oma esimesed sammud, puhkavad päevaseiklustest ja lahendavad koolitükke. Tänasel lastekaitsepäeval uurime lähemalt, millistes tingimustes meie lapsed elavad ja kasvavad.

Võttes appi Eesti filmiklassika väljendid, siis kõikse töökamad lasteta naised on meitel ja vaat et kõikse targemad naised on meitel. Ent leidub ka seda, millega pole põhjust hoobelda. Eestis on kõige suurem üksikvanemate osa ja suurim palgalõhe.

Praegust sajandit on ristitud teabesajandiks. Ennustused ütlevad, et kahe kuni viie aasta pärast sa kas rakendad oma ettevõttes andmeteadust või sa oled surnud.

Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Kuigi meie rahva iive oli negatiivne ka eelmisel aastal, hoidis positiivne rändesaldo ehk sisse- ja väljarändajate vahe Eesti rahvaarvu veel kasvavas suunas. Nii suurenes rahvaarv mullu 8803 inimese võrra. Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus tõusis samas 4,4%ni.