Otsingu tulemused

Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis aastas elaniku kohta 98 kilogrammi kartuleid ning kümme kilogrammi taimset rasva või õli. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu.

26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga. Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate

26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga. Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate

Keskmine pension oli 2011. aastal 270,6 eurot kuus, aasta varem 271,7 eurot. Enne seda langes keskmine pension viimati 2000. aastal.

Keskmine pension oli 2011. aastal 270,6 eurot kuus, aasta varem 271,7 eurot. Enne seda langes keskmine pension viimati 2000. aastal.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eesti elaniku oodatav eluiga sünnimomendil 75,8 aastat, mis on ligi kümme kuud pikem kui aasta varem. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe oli esimest korda viimase 20 aasta jooksul alla kümne aasta. Kuigi Eesti elaniku oodatav eluiga on 2010. aastal pikem kui kunagi varem, jääb see tunduvalt lühemaks kui enamikus Euroopa riikides. Nii 2008. kui ka 2009. aastal oli Eesti oodatav eluiga sünnimomendil EL 27 liikme seas 22. kohal. 2010. aastal tõusis nii meeste kui ka naiste oodatav eluiga — vastavalt 70,6 ja 80,5 aastani. Naiste oodatav eluiga kasvas