Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2020. aastal 15,6% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 1,5 protsendipunkti.

Statistikaameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös valmis artiklikogumik „Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis,“ mis annab ülevaate noortega seotud teemadest maakonna ja omavalitsusüksuse tasandil.

Võrdse Palga Päeva tähistamiseks korraldab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon igal aastal meeleolukat aktsiooni “Tilliga ja tillita“, mille käigus juhitakse tähelepanu naiste- ja meeste palkade erisusele. Kahjuks ei piirdu naiste- ja meestevahelise ebavõrduse ilmingud vaid palkade erinevusega.

Uus ehitisregister (EHR) pole enam kauge ja kättesaamatu unistus – juba sel sügisel jõuab see järk-järgult kasutajate silme ette. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson teeb ülevaate juba toimunud ning veel ees ootavatest muutustest.

Statistikaameti andemetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti.

Ühiskonna edu hindamisel on oluline, millisest vaatepunktist lähtuda. Internetist kättesaadav statistika on ühesugune nii Mulgimaal, Tallinnas kui ka Londonis, aga statistika tõlgendamine võib olla erinev. Elan pisikeses Mulgimaa külas nimega Sultsi. Minu vaade Sultsi külast Eesti ühiskonnas toimuvatele arengutele on kindlasti teine kui Tallinna elanikel, sest protsessid, mida mina iga päev näen, on erinevad suurlinlaste omast. Tallinlased näevad supermarketite kerkimist, tunnetavad lasteaiakohtade puudumist, kasutavad vajadusel tasuta ühistransporti. Mina näen mahajäetud talusid, suletud

Statistikaameti andmetel on jõululaupäeval sünnipäev enam kui 3300 Eesti elanikul, jõulu esimesel pühal 3200 ja jõulu teisel pühal ligi 3100.

Värsked statistikaameti andmed näitavad, et suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus 2023. aastal Eestis vähenes. Suhtelises vaesuses elas 29 000 inimest vähem kui aasta varem.

2012. aasta andmete põhjal toimub Eesti väljarändes liikumine suuremat majanduslikku heaolu pakkuvate riikide suunas, teatab Statistikaamet. Eestist emigreerutakse peamiselt Soome ja Suurbritanniasse ning Eestisse rändavad sisse inimesed Soomest ja Venemaalt.