Otsingu tulemused

Noorte statistika aitab mõista, kuidas Eesti noored õpivad, töötavad, elavad ja ühiskonnaelus osalevad. Teema on oluline, sest 7–26-aastased noored moodustavad Eesti rahvastikust ligikaudu viiendiku. Pikemas vaates hakkab noorte arv ja osatähtsus rahvastikus vähenema. Lähiaastatel aga võib täheldada kasvu 17–19- ja 20–26-aastaste vanuserühmas, mis mõjutab positiivselt ka noorte koguarvu. Kasvu põhjuseks on asjaolu, et noorte vanuserühmast liigub välja 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses sündinud väiksemaarvuline põlvkond ning samal ajal jõuab vanematesse vanuserühmadesse 2008

Väikese inimese esimesed sammud laias maailmas algavad enamasti lasteaiast. Sealt algab ka iseseisvumine ja haridustee. Alusharidus toetab lapse üldoskuste kujunemist ja arengut. Alushariduse statistikast saab teada, kui palju on koolieelses lasteasutuses käivaid lapsi; koolieelseid lasteasutusi. Ühiskonna toimimiseks on vaja, et kõik soovijad saaksid lapse lasteaeda panna. Seetõttu on tähtis teada, kui palju meil on koolieelikuid, et tagada kõikjal vajalik kohtade arv koolieelsetes lasteasutustes.

Eesti teatrielu on erakordselt aktiivne ning teater oluline osa meie kultuurielust ja vaba aja veetmisest. Statistika aitab mõista, kui suur on teatri roll Eesti ühiskonnas ja kui palju inimesi teatrikunstist osa saab. Eestis tegutsevad riigi-, munitsipaal-, era- ja harrastusteatrid. Suurematel neist on oma teatrimaja, püsiv töötajaskond ja etendustegevus aasta ringi. Väiksemad tegutsevad sageli projektipõhiselt või teiste kultuuriasutuste ruumides. Häid ja tunnustatud teatritegijaid leidub nii suurtes kui ka väikestes teatrites üle Eesti. Teatristatistika annab ülevaate sellest, kui palju on

Spordiharrastajaid on Eestis üha rohkem ning nende osatähtsus rahvastikus on viimastel aastatel kasvanud. Sport ei tähenda ainult tipptasemel võistlemist, vaid ka igapäevast liikumist, mis aitab hoida tervist, parandada meeleolu ja tugevdada kogukonnatunnet. Üha rohkem inimesi leiab endale sobiva viisi olla füüsiliselt aktiivne – olgu selleks metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening. Eesti on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 liigub ja tegeleb spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid, parandab elukvaliteeti ja

Kindlustus pakub kaitset ootamatuste vastu ja aitab vältida suuremat rahakahju. Kindlustusseltside eesmärk on tagada klientidele rahaline toetus õnnetuste, varguste, avariide ja muude ootamatute juhtumite korral. Kindlustusseltsid pakuvad elu- ja kahjukindlustust. Elukindlustus sõlmitakse selleks, et oleks rahaline tugi endale ja lähedastele, kui inimene jääb ravimatult haigeks, kaotab töövõime, satub õnnetusse või sureb. Elukindlustuse võib sõlmida ka raha kogumiseks. Kahjukindlustus sõlmitakse rahakahju leevendamiseks. Tuntumad kahjukindlustuse liigid on liiklus-, reisi- ja kodukindlustus

Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud. Rahvastiku põhinäitajad on järgmised: rahvaarv aastavahetusel; loomulik iive ja rändesaldo; erinevad kordajad