Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.

Rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus on küsitlejad alates 20. jaanuarist teinud sadu telefonikõnesid, et koguda vastused neilt, kes veebi teel küsitlusel ei osalenud. Peamiselt on inimestelt saadud positiivset tagasisidet, samuti on paljudele heaks üllatuseks olnud küsimuste väike arv. Kõige rohkem on aga tööd inimestega kontakti saamise ja selgitustööga, nutikamad küsitlejad on pidanud kasutama nii lumelabidat kui ka häid suhteid naabritega.

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes. 2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat. Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on lühenenud. Tervena elavad mehed eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmetel oli juunis töösuhteid vähem kui eelmise aasta samas kuus. Langusega paistavad silma ehitus ja sellega seotud tegevusalad, kuid on ka sektoreid, kus töösuhete arv on mullusega võrreldes kasvanud.

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes. 2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate

Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpus oli tööga hõivatud 58% rahvastikust, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Kasv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.