Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kellele on vähe antud, see hoiab, kellele palju, see pillab laiali

Kuupäev 22.03.2022
Artikkel
Täna, 22. märtsil on ülemaailmne veepäev, mille tähistamisega väärtustatakse vett ja teadvustatakse, et puhas vesi ei ole iseenesestmõistetav. Üleilmse veepäeva traditsioon sai alguse juba 1993. aastal ja sellest ajast alates on see iga-aastane tähtpäev. Sellest, kas veega seotud probleemid on aktuaalsed ka Eestis, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Puhas vesi: kas õigus või kohustus?

Kuupäev 22.03.2024
Artikkel
Ülemaailmset veepäeva (World Water Day) tähistatakse igal aastal 22. märtsil. Veepäeva eesmärk on teadvustada, et majandustegevuse ja sotsiaalse heaolu kasv mõjutavad veevarude kvaliteeti ja vähenemist. Veevarude ja vee ökosüsteemide haldamine on seetõttu keskkonnakaitse üks oluline fookus.

Keskkond

Valdkond
Puhtam õhk, kvaliteetne joogivesi, liigirikas loodus ja tõhus ressursikasutus mõjutavad nii inimeste tervist kui ka majanduse kestlikkus t. Keskkonnastatistika aitab mõista, kuidas inimtegevus mõjutab looduskeskkonda, milline on surve loodusvaradele, milline ja kui suur on keskkonnaga seotud majandustegevus ning kui suured on keskkonnainvesteeringud. Statistikaamet avaldab statistikat keskkonna seitsmes põhivaldkonnas: jäätmed, keskkonnakaitse rahastamine, keskkonnasurve näitajad, kliima ja õhk, loodusvarad, materjali- ja energiatõhusus, rohemajandus. Andmed annavad ülevaate ressursside

Värvitu, lõhnatu ja maitsetuna on vesi parim

Kuupäev 22.03.2023
Artikkel
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis keskendub sellele, kuidas kiirendada veega seotud probleemide lahendamist. Veega seotud küsimustest Eestis kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Vähem on rohkem: rahvusvaheline veepäev keskendub vee väärtustamisele

Kuupäev 22.03.2021
Artikkel
Selle aasta ÜRO rahvusvahelise veepäeva teemaks on vee väärtustamine. Vesi on eluks hädavajalik ressurss ja mängib olulist rolli ka kliima reguleerimise tsüklis. Veevarude ja vee ökosüsteemide ning joogi- ja suplusvee haldamine on seetõttu keskkonnakaitse üks alustalasid. Euroopa Liidu (EL-i) viimase 30 aasta veepoliitika on samuti keskendunud veeressursside kaitsele.

Rohepöörde trendid (2020)

Sisuleht
Looduskeskkonna seatud piiridesse mahtumine on nii teadlaste kui järjest enam ka avalikkuse hinnangul inimkonna jaoks oluline probleem. Rohepoliitika aluseks on põhimõte, et inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi ökosüsteemi taluvuspiiridesse. Just halveneva keskkonnaseisundi tõttu on seatud rida eesmärke, et pöörata kliimamuutuse, elurikkuse kao, loodusressursside ülekasutamise ja maakasutuse muutuste negatiivseid trende. Rohepööre ei ole uus algatus, pööre seisneb pigem keskkonnakaitse tegevuste komplekses eesmärgistamises ja eesmärkide saavutamise tempo kasvus. Euroopa