Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine 2018

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Kersti Padu

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

Kersti.Padu [at] stat.ee

625 8459

27/08/2024

27/08/2024

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, tööhõive, eksport ja lisandväärtus tegevusala põhigrupi järgi ning keskkonnakaitse ja ressursihaldamise tegevusalade järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaator CEPA 2000 (KTL 2000)

Ressursihaldamise tegevusalad (CReMA)

Toodete ja teenuste klassifikaator (TTK)

Tööstustoodete nimistu

Kombineeritud nomenklatuur

Kaetud on kõik tegevusalad ja institutsionaalsed sektorid, kus toodetakse keskkonnakaupu ja -teenuseid

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on kaitsta ja taastada looma- ja taimeliike, ökosüsteeme ja elupaiku, aga ka looduslikke ja poollooduslikke maastikke. Teatud maastikutüüpide, biotoopide, ökoloogiliste vööndite ja nendega seonduva (hekid, puude read looduslike koridoride taasloomiseks) säilitamine ja rajamine on selgelt seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.

Energia tootmine taastuvatest energiaallikatest – tegevused, mille eesmärk on vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist taastuvatel energiaallikatel põhineva energia tootmise kaudu.

Fossiilenergia toorainena kasutamise minimeerimine – tegevused, mille eesmärk on vähendada fossiilressursside (plast, kemikaalid, kumm) toorainena kasutamist (v.a energia tootmine). Siia kuuluvad nii fossiilenergia toorainena kasutamise minimeerimisega seotud mõõtmis-, järelevalve- ja seiretegevused ja seadmed kui ka koolitused, avalik teave ning haldamine.

Jäätmekäitlus – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on ennetada jäätmete tekkimist ja vähendada nende kahjulikku keskkonnamõju. Siia kuuluvad jäätmete kogumise ja töötlemise meetmed, sealhulgas järelevalve- ja haldusmeetmed. Samuti kuuluvad siia ringlussevõtt ja kompostimine, madala radioaktiivsusega jäätmete kogumine ja töötlemine, tänavapuhastus ning prügivedu.

Keskkonnaalane uurimis- ja arendustöö – süstemaatiline loominguline tegevus, et suurendada teadmiste hulka ja kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks keskkonnakaitse valdkonnas. Sellesse rühma koondatakse kõik keskkonnakaitsele suunatud teadus- ja arendustöö tegevused ja kulutused: saasteallikate ja saasteainete keskkonda hajumise mehhanismide, samuti inimesi, liike ja biosfääri mõjutavate saasteainete identifitseerimis- ja analüüsimeetodid. Siia kuulub teadus- ja arendustöö igasuguse saaste vältimiseks ja kõrvaldamiseks, samuti saaste mõõtmis- ja analüüsivarustusele ning seadmetele suunatud teadus- ja arendustöö.

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektor – rahvamajanduse tootmistegevus, mille käigus toodetakse keskkonnatooteid (keskkonnakaubad ja -teenused). Keskkonnatooted on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda ja hallata ressursse. Keskkonnakaitse hõlmab kõiki tegevusi, mille peamine eesmärk on vältida, vähendada ja kõrvaldada keskkonna saastatust ning vältida ja vähendada mis tahes muud keskkonnaseisundi halvenemist. Ressursside haldamine hõlmab loodusressursside varude säilitamist, hoidmist ja suurendamist ning seega nende varude kaitsmist ammendumise eest.

Kiirguskaitse – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada mis tahes allikast tuleva kiirguse negatiivseid tagajärgi. Siia kuulub suure radioaktiivsusega jäätmete (tavakäsitsemisel ja transpordil peab nende suure radionukliidide sisalduse tõttu rakendama kiirgusvarjestust) käitlemine, transport ja töötlemine.

Lisandväärtus – rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine. Lisandväärtuse komponendid on hüvitised töötajatele (palk ja tööandja sotsiaalmaksed), põhivara kulum, tegevuse ülejääk ja segatulu ning muud netotootmismaksud. Vahetarbimine on kaupade ja teenuste tootmiseks kulunud kaupade ja turuteenuste väärtus, mida on kasutatud tootmisprotsessi sisendina, v.a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum. Vahetarbimisse arvestatakse tarbitud kaubad ja teenused, mitte aga edasimüümiseks ostetud kaubad.

Loodusliku floora ja fauna haldamine – tegevused, mille eesmärk on vähendada loodusliku floora ja fauna kasutamist. Siia kuuluvad loodusliku floora ja fauna taastamisega seotud tegevused ning nii loodusliku floora ja fauna haldamisega seotud mõõtmis-, järelevalve- ja seiretegevused ja seadmed kui ka koolitused, avalik teave ning haldamine.

Metsavarude haldamine jaguneb metsaalade haldamiseks ja metsaressursside kasutamise vähendamiseks. Metsaalade haldamise alla kuuluvad tegevused, mille eesmärk on hooldada ja hallata metsaalasid. Siia kuuluvad nii taastamistegevused kui ka metsatulekahjude ennetamine ja järelevalve. Samuti nii metsavarude haldamisega seotud mõõtmis-, järelevalve- ja seiretegevused ning seadmed kui ka koolitused, avalik teave ja haldamine. Metsaressursside kasutamise vähendamise alla kuuluvad tegevused, mille eesmärk on vähendada metsaressursside kasutamist tootmisprotsessi muudatuste kaudu, ringlussevõtt, taaskasutus ning metsatoodete ja kõrvalsaaduste säästmine.

Mineraalsete loodusvarade haldamine – tegevused, mille eesmärk on vähendada mineraalide kasutamist tootmisprotsessi muutmise kaudu, samuti metallijäätmete vähendamine ja ringlussevõetud materjalide ja toodete tootmine ja kasutamine. Siia kuuluvad nii mineraalsete loodusvarade haldamisega seotud mõõtmis-, järelevalve- ja seiretegevused ja seadmed kui ka koolitused, avalik teave ning haldamine.

Muud keskkonnakaitse tegevused – kõik mujal klassifikaatoris liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mis hõlmavad üldist keskkonnahaldust ja -juhtimist, koolitamist ja avalikku teavet. Siia kuuluvad ka mujal liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mida ei ole võimalik eristada teistes keskkonnategevusalade kategooriates.

Muud ressursihaldamise tegevused – kõik mujal klassifikaatoris liigitamata ressursihaldamise tegevused, nagu üldine keskkonnahaldus, haridus, koolitamine ja avalik teave, mis on seotud vähemalt kahe loodusressursiga.

Müra ja vibratsiooni vähendamine – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on tööstuses ja transpordis müra ja vibratsiooni vähendamine, selle seire ja järelevalve. Siia kuuluvad ka lähiümbruse ja avalike kohtade (ujula, kool jne) müra vähendamise tegevused (tantsusaalide helikindluse suurendamine jne).

Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on ennetada neisse saasteainete imbumist, pinnase ja veekogude puhastamine, pinnase kaitse erosiooni ja muu füüsilise seisundi halvenemise ning sooldumise eest. Siia kuulub ka pinnase ja põhjavee saastumise seire ja järelevalve.

Reovee käitlus – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vältida pinnavee saastumist, vähendades reovee sattumist maismaa pinnavette ja merevette. Siia kuulub reovee kogumine ja töötlemine, samuti seire- ja haldustegevus.

Soojuse/energia säästmine ja haldamine – tegevused, mille eesmärk on vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist tootmisprotsessi muutmise kaudu ning soojus- ja energiakadusid energiasäästu kaudu. Siia kuuluvad nii soojuse/energia säästmise ja haldamisega seotud mõõtmis-, järelevalve- ja seiretegevused ning seadmed kui ka koolitused, avalik teave ning haldamine.

Teadus- ja arendustegevus ressursihaldamise valdkonnas hõlmab süstemaatilist loomingulist tegevust, et suurendada teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks ressursihaldamise ja -säästu valdkonnas.

Toodang – aruandeperioodil residentide toodetud kaupade ja teenuste väärtus. Hõlmab turutoodangut, enda tarbeks toodetud toodangut, valitsemissektori mitteturutoodangut ja kasumitaotluseta institutsioonide teenuseid kodumajapidamistele.

Toodangu eksport – Eestis toodetud kaupade väljavedu ning residentide teenuste osutamine mitteresidentidele.

Täistööaja ekvivalent – töötatud tundide koguarvu ja täistööajaga ametikohtadel töötatud aasta keskmise tundide arvu jagatis. Täistööaja ekvivalent näitab tehtud töö hulka, mis on taandatud täistööajaga töökohtadele.

Tööhõive – nii töötajad kui ka mittepalgalised töötajad, kes on hõivatud mingi tootmistegevusalaga. Tööhõivet näidatakse täistööaja ekvivalendina.

Veevarude haldamine – meetmed, mille eesmärk on vähendada veelekkeid ning veekasutust tootmisprotsessi muutmise ja alternatiivsete ressursside kasutamise kaudu, samuti vee taaskasutuse ja säästmisega seotud rajatiste ehitus ja paigaldus, vett säästvad segistid jne. Siia kuuluvad ka taastamisega seotud tegevused. Praeguse metoodika järgi näidatakse veevarude haldamise tegevusala all kogu veevarustuse teenuse toodang, lisandväärtus ja tööhõive.

Välisõhu ja kliima kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vähendada saasteainete heitkogust välisõhku või kontsentratsiooni välisõhus ning kontrollida kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahjustavate ainete heitkoguseid.

Ettevõte

Keskkonnakaupu ja -teenuseid tootva sektori ettevõtted

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud keskkonnakaupu ja -teenuseid tootvate majandusüksuste loend

Kogu Eesti

2010

2014–…

Ei ole rakendatav

Toodang, eksport ja lisandväärtus – miljon eurot

Töötajate arv – täistööaja-ekvivalent

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2174, 24. november 2015, keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade soovitusliku loendi, Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises kasutatava andmeedastusvormingu ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 kohaste kvaliteediaruannete üksikasjade, ülesehituse ja esitamissageduse kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“ tabelites:

KK38: Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, eksport, lisandväärtus ja tööhõive tegevusala ja keskkonnakaitse või ressursi haldamise tegevusala järgi

KK39: Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, eksport, lisandväärtus ja tööhõive kaupade ja teenuste järgi.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei kasutata

The environmental goods and services sector accounts handbook (Eurostat 2016)

http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-GQ-16-008

Environmental goods and services sector accounts practical guide (Eurostat 2016)

http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-GQ-16-011

Kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2174 nõuetele vastavalt aastast 2017

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Ei rakendata

Keskkonnaministeerium

Maaeluministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine vastab määruses 691/2011 esitatud nõuetele ja rahvamajanduse arvepidamise reeglitele.

Täpsus tagatakse Eurostati väljatöötatud metoodika rakendamise teel.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse 720 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 720).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2174 toodud keskkonnakaupade ja -teenuste soovitusliku loendi alusel on andmed võrreldavad, aga peale loendis toodud nimistu on ka kaupu ja teenuseid, mis on igale riigile (sh ka Eestile) ainuomased.

Andmed on võrreldavad.

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamisega.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Regulaarsed revisjonid toimuvad iga aasta vastavalt rahvamajanduse arvepidamise metoodikale.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist saadakse majandusaasta aruannete andmed.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistrist saadakse ehitatud ja rekonstrueeritud ehitiste andmed.

Keskkonnaministeeriumist saadakse rohelise investeerimisskeemi projektide toetuste väljamaksete algandmed.

Eesti Pangalt saadakse teenuste ekspordi ja impordi andmed.

Keskkonnaagentuurilt saadakse jäätmete koguste ning reovee ja tarbevee koguste algandmed.

Transpordiametilt saadakse müratõkete ja kergliiklusteede ehituse investeeringute, samuti sõidukite arvu, vanuse ja tehnoülevaatuste koondandmed.

Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadakse keskkonnainvesteeringuid rahastavate projektide toetuste väljamaksete algandmed.

Rahandusministeeriumilt saadakse struktuurifondide projektide toetuste väljamaksete algandmed.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt saadakse keskkonnakaitsega seotud toetuste algandmed.

Riigimetsa Majandamise Keskusest saadakse andmed kulude kohta metsade kaitseks.

Erametsakeskusest saadakse metsakaitse toetuste andmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Arvepidamise jaoks kasutatakse statistikatööde 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 20001 „Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21701 „Teadus- ja arendustegevus“, 22203 „Tööstustooted“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“ ja 40701 „Tööjõu-uuring“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 10101 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine“, 20901 „Majandusüksuste statistiline register“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Eri andmeallikatest pärit üksikandmed agregeeritakse koondnäitajateks vastavalt kasutatavatele klassifikaatoritele. Arvutatakse näitajad (toodang, lisandväärtus, eksport, hõive) vastavalt väljatöötatud valemitele.

Ei korrigeerita

Keskkonnaarvepidamise „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“ kohustuslikkus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 691/2011 (Euroopa Keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta) muudatusest nr 538/2014. Esimene aasta, mille kohta andmed koostatakse, on 2014. Andmete edastus algas vastavalt määruse jõustumisele 2017. aastal.