Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik sõnas, et tootmise kasv töötlevas tööstuses jätkus augustis sarnaselt juulile hoolimata kahe suurima tegevusala tootmismahtude kahanemisest. „Puidutöötlemine vähenes 0,6% ja toiduainete tootmine 3,8%, mille taga oli eelkõige piimatoodete tootmise kahanemine. Mahtude suurenemisse panustas enim elektriseadmete tootmine, mis kasvas 12,2% elektrimootorite, -generaatorite ja -trafode tootmise suurenemise tõttu,“ tõi Kadarik välja. Kui juulis kasvas tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel, siis augustis vähem kui pooltel. Viiel

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul jätkus aprillis sarnaselt märtsile ja veebruarile töötleva tööstuse tootmise vähenemine . „Peamiseks mõjutajaks oli toiduainete tootmise 8% kahanemine, mis vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga neljandat kuud järjest. Tõenäoliselt on toidutootmist hakanud survestama Lähis-Ida konflikti mõjud tarneahelatele, samuti jätkub hinnasurve,“ lisas Kadarik. Aprillis suurenes tootmine veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Olulisematest tegevusaladest kasvas puidutöötlemine 2,9%, metalltoodete tootmine 6,5% ning arvutite

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et erinevalt aprillist, kus kasvu näitasid enamik suurematest töötleva tööstuse tegevusaladest, kasvas mais tööstustoodangu maht vaid paaris suuremas tegevusalas. „Olulisematest tööstusharudest kasvasid vähesel määral ehk mõlemad alla protsendi puidutöötlemine (0,6%) ja toiduainete tootmine (0,3%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes metalltoodete (5,4%), elektriseadmete (3,9%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (12,6%) tootmine,“ ütles ta. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi tänavu mais 65,5% välisturule. Võrreldes 2024

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik kommenteeris, et töötlevas tööstuses vähenes tootmine neljandat kuud järjest. „Ka mais oli suurimaks mõjutajaks toiduainete tootmine, mis kahanes 3,5%. Toiduainetööstuse mahud vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga viiendat kuud järjest, kuid mais võrreldes aprilliga kahanemine pidurdus,“ tõi Kadarik välja. Mais suurenes tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel. „Kõige suurema töötleva tööstuse haru puidutöötlemise kasv rauges ja jäi võrreldes eelmise aasta maiga samale tasemele,“ sõnas Kadarik. Olulisematest tegevusaladest

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik tõi välja, et töötleva tööstuse toodangu maht suurenes kolmandat kuud järjest. „Selle taga on peamiselt puidutöötlemise ja metalltoodete tootmiskasvud, mille osakaalud võrreldes teiste töötleva tööstuse tegevusaladega on ühed suuremad,“ lisas Kadarik. Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 5,3%, metalltoodete tootmine 7,8%, arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine 3,5% ja elektriseadmete tootmine 7,5%. Olulistest tööstusharudest kahanes 6,9% toiduainete tootmine . Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta jaanuaris 66,1%

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik ütles, et märtsis jätkus sarnaselt veebruariga töötleva tööstuse tootmise kahanemine. „Mahtude vähenemisele avaldas peamist mõju toiduainete tootmise 4,1%-ne kahanemine. Toidutootmine on võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud kolm kuud järjest, jaanuaris 6,9% ja veebruaris 5,3%. Selle taga on eelkõige jaemüügi mahu ja nõudluse jätkuv vähenemine koos hinnatõusuga,“ selgitas Kadarik. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidutöötlemine 5%, metalltoodete tootmine 3,5% ning

Statistikaameti ettevõtlusstatistika teenusejuhi Egle Raidsalu sõnul oli 2025. aasta töötlevas tööstuses aasta varasemaga võrreldes positiivne. „Toodangu maht kasvas kaheksa kuud järjest, siis septembris ja oktoobris küll kahanes, aga aasta lõpukuudel hakkas taas suurenema,“ selgitas Raidsalu. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast suurenes toodangu maht eelmisel aastal enamikes. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete (1,9%), metalltoodete (3%) ning toiduainete tootmine (0,2%), puidutöötlemine (0,4%) ja elektriseadmete tootmine (3.8%). Suurema osatähtsusega

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas kolm kuud kasvanud töötleva tööstuse tootmine veebruaris kahanema. „Olulistest tööstusharudest avaldasid sellele mõju toiduainete tootmise 5,3% ja elektriseadmete tootmise 9,5% vähenemine. Toiduainete tootmise kahanemise taga oli võrreldes eelmise aasta veebruariga jaemüügi mahu ja nõudluse vähenemine koos hinnatõusuga. Elektriseadmete tootmine kahanes peamiselt mulluse kõrge võrdlusbaasi tõttu ehk 2025. aasta veebruari suurte tootmismahtude tõttu,“ põhjendas Kadarik. Veidi rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades tootmine

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp rääkis, et kuigi teist kvartalit järjest on näha majanduse väikest kasvu, siis suurema osa tegevusalade panus ei olnud endiselt märkimisväärne. „Suurim positiivne mõju SKP-le oli kolmandas kvartalis töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 7,9%. Viimati näitas tegevusala nii head tulemust 2021. aasta neljandas kvartalis. Samas peab tõdema, et toodangu näitajad olid veel tagasihoidlikud,“ ütles Müürsepp. Töötlevale tööstusele lisaks olid majanduse suurimad positiivsed mõjutajad energeetika (21,5%) ja kinnisvaraalane

Märtsis tootsid tööstusettevõtted 3,1% vähem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta märtsis püsivhindades 3,1% vähem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,9%, kahanes aga energeetikas 19,5% ja töötlevas tööstuses 1,2%. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidutöötlemine 5%, metalltoodete tootmine 3,5% ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 12,6%. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine kasvas peamiselt sideseadmete toodangu suurenemise tõttu