Otsingu tulemused

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.

Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivsest rändesaldost tulenevalt 7071 inimese võrra.

Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?

Ükski kriis ei hüüa tulles ja sellele reageerimise edukus sõltub eelkõige kohanemisvõimest. Statistikaamet seadis kohe eriolukorra alguses eesmärgiks panustada kriisiga toimetulekusse ja sellest väljumisse oluliste andmete veelgi kiirema kogumise, analüüsi ja edastamisega.

Lihtne loogika ütleb, et kui teedel on rohkem autosid, suureneb tõenäoliselt ka nendega toimuvate õnnetuste arv. Selge on see, et pärast autoostulubade kadumist hakkas Eestis liiklusvahendite arv kasvama. Seekordses blogis võtsime vaatluse alla kolmel kümnendil toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed.

23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat. Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on lühenenud. Tervena elavad mehed eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat.

Eesti ettevõtted on Euroopas ühed innovaatilisemad, selgub Eurostati avaldatud andmetest. Aastatel 2018–2020 tegeles innovatsiooniga 64,2% Eesti ettevõtetest, olles selle tulemusega Euroopa Liidu (EL) riikidest seitsmendad.