Otsingu tulemused

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Selgus, et Eesti elanike haridustase tõuseb endiselt. Märgatavalt on tõusnud ka siin elavate välismaalaste haridustase. Uurime eesti, vene ja muu emakeelega inimeste haridustaset lähemalt ning vaatame, kuidas on see muutunud eelnevate loendustega võrreldes.

Mullu sõlmiti reisikindlustuse lepinguid 25,7 miljoni, 2022. aastal aga 22,4 miljoni euro eest. Kui palju eestlasi kasutab reisikindlustust ja milliste summade eest? Tänases statistikablogis uurib statistikaameti analüütik Egle Loorits lähemalt viimaseid reisikindlustuse andmeid.

Ukraina sõjapõgenike saabumine, madal sündimus ja keskmisest kõrgem surmade arv võimendas mullu juba mitu viimast aastat kestnud dünaamikat Eesti rahvastikustatistikas – loomulik iive on negatiivne, kuid positiivne rändesaldo siiski tõstab rahvaarvu. Nõnda on see olnud juba 2017. aastast, kuid 2022. aasta oli varasematest erakordsem, kuivõrd sündimus oli rekordmadal, samas kui sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda. Selle teadmise taustal on paslik heita pilk ka naabrite poole, ning kus andmed võimaldavad, ka pisut kaugemale.

Elame andmeühiskonnas, kus pea igast meie tegevusest jääb maha jälg. Seega on riigil ja ettevõtetel meie kõigi kohta väga palju andmeid, mille toel teha otsuseid ja viia ellu tulevikupoliitikaid. Paides toimunud Arvamusfestivali vestluses „Sinu andmed riigi käes – mida sa sellest kasu saad?“ tõstsime esile andmemaailma võimalused ja ohud ning arutlesime, kuidas saaksime olemasolevaid andmeid parimal võimalikul viisil kasutada, et pakkuda Eesti elanikele vajalikke ja heaolu tõstvaid teenuseid.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid võrreldes mulluse aprilliga tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad kallinenud tervishoiuteenused, toidukaubad ning transport ja eluase. „Aprillis muutusid tervishoiuteenuste hinnakirjad, mis mõjutavad indeksit nii aasta kui ka kuu lõikes. Aastaga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Taaskord paistavad erandina silma riided ja jalatsid, mis olid 4,5% odavamad,“ lisas Veski. Võrreldes märtsiga mõjutasid aprilli indeksit enim tervishoiuteenuste (9,2%) ning toidu ja mittealkohoolsete jookide (1,9%)

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski. Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,86 miljonit välis- ja ligi 1,76 miljonit siseturisti. „2023. aastaga võrreldes oli välisturiste 11% rohkem, siseturistide arv jäi samale tasemele. Võrreldes 2019. ehk kriisieelse rekordaastaga oli siseturiste majutusettevõtetes üle 200 000 rohkem, samas välisturiste oli ligi 400 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Analüütik lisas, et Soomest Eestisse reisis 2024. aastal 696 000 turisti. 2023. aastaga võrreldes jäi nende arv samale tasemele, kriisieelse 2019. aastaga võrreldes oli neid 13

Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.

Ühiskonnas on juba aastaid olnud teemaks töö ja pereelu ühitamine. Praeguses eriolukorras on kodust saanud töökoht ja vastupidi ning inimeste rollid kipuvad segunema. Naised peavad jätkuvalt justkui Hunt Kriimsilmad üheksat ametit, aga kuidas on see aastatega muutunud ja milline on meeste roll?

Pressiteadet on parandatud 11.03.2026. Palume lugeda õigeks punasega märgitud andmed. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,“ ütles ta. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus