Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabade ametikohade määr oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,6% Kolmandas kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 588 494. Vabu ametikohti oli enim hariduses (2025) ning hulgi- ja jaekaubanduses (1264). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 095), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus

Mis iseloomustab Euroopa Liidu rahvaid ja millega paistavad silma Eesti inimesed selles kirevas ühenduses?

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9199 vaba ametikohta, mida on 18,5% vähem kui eelneval aastal samal perioodil. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut üle 7000 inimese.

Esialgsel hinnangul oli 2010. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 000, teatab Statistikaamet. Vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.

Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb inimest, kes saab õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on sporditraumad, liiklusavariid ja tööõnnetused. Statistikaameti analüütiku Egle Looritsa sõnul näitavad selle aasta kolmanda kvartali andmed sarnast trendi eelmise aastaga, kus nii õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht kui ka väljamaksed Eesti elanike seas pidevalt kasvasid. „Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,4%. Hüvitisi maksti kolmandas kvartalis välja 890 000 euro eest, mis

Esialgsel hinnangul oli 2009. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 300, teatab Statistikaamet. Suurenenud sündide ja vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv