Otsingu tulemused

Eestlaste hinnang majandusele on paranenud, ehitus- ja kaubandusvaldkonnas kindlustunne mõnevõrra langes

Kuupäev 28.07.2026

Artikkel

Juulis oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+10,5), ent võrreldes juuniga on kaubandusettevõtjad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel ettevaatlikumaks muutunud. Teenindus- ja tööstussektoris oli näitaja vastavalt +6,5 ja +0,3. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator jätkuvalt ehitussektoris (-14,6). Sarnaselt eelmisele kuule peavad ehitusettevõtjad ehitustegevuse suurimaks piiranguks ebapiisavat nõudlust. Lisaks on võrreldes juuniga kasvanud nende ettevõtjate osatähtsus, kelle hinnangul ettevõtte töötajate arv järgmise kolme kuu jooksul väheneb

Täpsustatud andmetel tuleb majanduskasvu veel oodata

Kuupäev 30.05.2025

Artikkel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Ettevõtete baromeetri uuring

Sisuleht

Mis uuring see on?

Ettevõtete baromeetri uuringuid on neli: ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori ettevõtetele. Uuringutega jälgitakse nende sektorite ettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid. Kogutud andmete põhjal saab hinnata majanduse olukorda Euroopa Liidu liikmesriigiti, liidus üldiselt ja euroala tasandil.

Igale sektorile koostatakse usaldusnäitaja, mille põhjal moodustatakse majandusliku kindlustunde näitaja. Lisaks saadakse uuringutest varajast ja ajakohast teavet selle kohta, kuidas on muutunud tööhõive, ettevõtete ootused ja majanduskeskkond nii Eestis

SKP kiirhinnang: esimeses kvartalis kasvas majandus 1,3%

Kuupäev 30.04.2026

Artikkel

„SKP kiirhinnangu põhjal viitavad mitmed märgid majanduse elavnemisele esimeses kvartalis, seda nii võrdluses 2025. aasta esimese kui ka viimase kvartaliga,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp. Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,6%.

Statistikaamet alustab septembris põllumajanduse struktuuriuuringuga

Kuupäev 25.08.2026

Artikkel

Statistikaameti põllumajandus- ja tehnoloogiastatistika teenustiimi juhi Eve Valdvee sõnul annavad põllumajanduse struktuuriuuringud põllumajanduses toimuvast suurema pildi, sh kuhu liigub Eesti põllumajandus ja kes vajavad toetust. „Aktiivne kaasalöömine uuringus on just sektori enda huvides, et lähitulevikus tehtav andmete analüüs ja selle alusel vastu võetavad otsused oleksid võimalikult hästi sihitud,” rõhutas Valdvee. Uuringusse kaasatakse kokku kuni 4000 ettevõtet ja eraisikut. Valimi nimekiri koostatakse PRIA, mahepõllumajandusregistri jm olemasoleva info alusel. P õllumajanduse

Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest

Kuupäev 16.12.2025

Artikkel

Teenindussektori osakaal SKP-s oli läbi aegade suurim Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2024. aastal rekordilised 75%. Kõigis maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. „See kinnitab, et Eesti liigub üha selgemalt teenuspõhise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga pärast tööstus- ja põllumajandussektori osakaalu järkjärgulist vähenemist,“ selgitas analüütik. Eesti

Majandus kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis 1,2%

Kuupäev 03.03.2025

Artikkel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Teenuste väliskaubandus (kogumine)

Sisuleht

Mis on teenuste väliskaubanduse küsimustik?

Kõik riigid, sh Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid, koguvad andmeid teenuste väliskaubanduse kohta. EL-i riigid koguvad andmeid nii teiste liikmesriikide kui ka kolmandate (liiduväliste) riikidega tehtavate tehingute ehk ekspordi ja impordi kohta.

Teenuste väliskaubandus hõlmab teenuste kaubanduse tehinguid, mis tehakse residendi ehk Eestis registreeritud majandusüksuse ja mitteresidendi ehk välismaal registreeritud majandusüksuse vahel.

Majandusüksused esitavad teenuste väliskaubanduse andmed oma riigi statistikaasutusele, kes koostab nende põhjal teenus

Kasvatatud kala müügikogus suurenes 2025. aastal veerandi võrra

Kuupäev 22.05.2026

Artikkel

Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul kasvas eelmisel aastal kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2024. aastaga 253 tonni ehk 26% võrra. „Kui aastatel 2019–2022 kasvatatud kala kogus vähenes, siis viimasel kolmel aastal on see jälle kasvama hakanud,“ tõi Kardakov välja. Suurenenud mahud avaldasid mõju ka keskmisele hinnale. Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind oli 5,5 eurot, mis on ligi 30% madalam kui 2024. aastal. Eestis kasvatatakse ja müüakse kalaliikidest jätkuvalt enim vikerforelli, mille kogus igal aastal aina suureneb. Möödunud aastal müüdi 1102

Teravilja kasvupind on aastaga 4% vähenenud

Kuupäev 21.07.2026

Artikkel

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on kasutatava põllumajandusmaa suurus 2026. aastal 981 700 hektarit. „Põllumajandusmaa kogupind on mullusega võrreldes püsinud pea muutumatuna ja on juba 15 aastat olnud miljoni hektari lähedal,“ tõi Kirs välja ja lisas, et 978 800 hektarit on kasutuses suuremates põllumajanduslikes üksustes ja registreeritud PRIAs ning veidi rohkem kui 2800 hektarit koduaedades. „Teravilja kasvupinna 4% vähenemine tuleneb peamiselt taliteravilja kasvupinna kahanemisest," kommenteeris Kirs. Teravilja kasvupinnast 59% on taliteravili ja 41% suviteravili