Otsingu tulemused

Paljud eestimaalased kasutasid võimalust vabastada septembris oma pensioniraha. Mõni otsustas sellega kohe oma elukvaliteeti parandada, mõni pani selle tulevikuks rikkust koguma. Kes nad olid? Uurisime, mis ametialadel pensioniraha väljavõtjad tegutsevad.

Statistikaamet on sulgemas andmebaasi .Stat, mis asub aadressil andmebaas.stat.ee. Palume kõikidel selle andmebaasi rakendusliidese kasutajatel viia rakendusliidesed üle andmebaasi andmed.stat.ee, et edasine töö võiks jätkuda tõrgeteta. Erandiks on väliskaubanduse andmetabelid, mis ei ole täismahus PxWebi üle veel viidud. Töö selles osas käib.

Millist palka teenid oma ametikohal aastal 2030? Kui palju erinevad naiste ja meeste kuupalgad maakonniti? Kui suurt pensioni hakkad teenima tulevikus? Neile küsimustele saab vastused statistikaameti uuenenud palgarakendusest.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Statistikaamet esitleb täna, 29. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2015“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.

Eesti riigi sotsiaalkaitse kogukulutused olid 2010. aastal 2,59 miljardit eurot, mis on 66 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Languse põhjustasid registreeritud töötuse vähenemine ja ravikindlustushüvitiste kokkutõmbamine.

Eesti riigi sotsiaalkaitse kogukulutused olid 2010. aastal 2,59 miljardit eurot, mis on 66 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Languse põhjustasid registreeritud töötuse vähenemine ja ravikindlustushüvitiste kokkutõmbamine.

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala