Otsingu tulemused

Tänavu maailma tabanud koroonapandeemia pani paljusid otsima vastust küsimusele, milline mõju on olnud keerulistel oludel enesetappude arvule. Paraku kiputakse üksikute arvude põhjal tegema ennatlikke järeldusi ning juhuslikele varieeruvustele omistatakse oluliselt suurem tähendus, kui pika aja jooksul kujunenud seaduspäradele.

Statististikamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel madala haridustasemega 18–26-aastaste noorte osatähtsust viimase kaheksa aasta (2018 –2025) jooksul. Madala haridustasemega noorena käsitles analüüs neid noori, kes ei ole omandanud keskharidust ega ole seda ka omandamas. Analüüs võrdles, kuidas on muutunud madala haridustasemega noorte osatähtsus vaadeldud aastate jooksul ning uuris, millised on hariduslikud erinevused soo, rahvuse ja elukoha järgi. Madala haridustasemega noorte osakaal on mõnevõrra vähenenud Statistikaameti analüütiku ja analüüsi autori Henry Lassi sõnul näitavad

Tänasest algab rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mille eesmärgiks on koguda teavet inimeste igapäevaoskuste nagu lugemise- ja matemaatilise kirjaoskuse, info otsimise, arvuti ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Eesti osaleb uuringus teist korda.

2009. aasta IV kvartalis tuli majanduslikult toime alla poole 15–74-aastasest elanikkonnast, kaks aastat varem oli oma majanduslikus toimetulekus veendunuid 60%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmetel oli juunis töösuhteid vähem kui eelmise aasta samas kuus. Langusega paistavad silma ehitus ja sellega seotud tegevusalad, kuid on ka sektoreid, kus töösuhete arv on mullusega võrreldes kasvanud.

Värske prognoos aastani 2085 ütleb, et meie rahvastik vananeb, loomulik iive on negatiivne, tööealiste osakaal langeb ja kuuekümne aasta pärast on Eesti rahvaarv langenud 1,2 miljonini.

Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Töötuse määr oli 2015. aasta III kvartalis 5,2% ja tööhõive määr 67,2%, teatab Statistikaamet. III kvartali tööhõive ja töötuse näitajad sarnanesid majandusbuumiaegsetele näitajatele.

Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.