Otsingu tulemused

Võtsime veelkord kokku selle aasta esimese kvartali tööhõive ja töötuse ning keskmise palga näitajad.

Töötuse määr oli 2018. aasta III kvartalis 5,2%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 72,0%, teatab Statistikaamet. Töötus püsis madal ja on sarnane majandusbuumi aastatele. Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes. Vanemaealiste tööhõive on rekordiliselt kõrge.

Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2019. aasta I kvartalis 70,8%, tööhõive määr 67,5% ja töötuse määr 4,7%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, on püsinud tööjõus osalemise ja tööhõive määr sarnasel tasemel. Töötuse määr on aga langenud 2,1 protsendipunkti võrra.

Viimased tööturu kiirstatistika andmed näitavad, et töösuhete arv juuni keskel pisut tõusis, kuid jäi siiski rohkem kui 20 000 alla möödunud aasta samale nädalale.

Eriolukord on kestnud veidi enam kui kolm nädalat ja järjepanu ilmub uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest. Uurisime värskeid arenguid tööturul ja vaatasime töösuhete statistikat aasta algusest märtsi lõpuni.

Statistikaameti andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,8%, tööhõive määr 66,3% ja töötuse määr 7,7%. Töötuid oli 54 300, mis on 4900 võrra rohkem kui teises kvartalis.

Töötuse määr oli 2018. aasta I kvartalis 6,8%, tööhõive määr 66,6% ja tööjõus osalemise määr 71,4%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga suurenes rahvastiku majanduslik aktiivsus põhiliselt töötuse, aga veidi ka tööhõive kasvu tõttu.

Töötuse määr oli 2018. aasta II kvartalis 5,1%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 71,9%, teatab Statistikaamet. Töötuse määr oli viimase 10 aasta madalaim.

Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aastal tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,8%. Töötuid oli 47 900, mis on 16 600 võrra rohkem kui aasta varem.

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid