Otsingu tulemused

ISBN 978-9985-74-548-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 172 lk Ilmus: 31.10.2014 Kogumik annab ülevaate Eesti tööturu ja majanduse arengutest. Olulisel kohal on majanduse ja tööturu seoste, muutuste ja nende põhjuste analüüs ning suundumused käimasoleval kümnendil. Eesti majanduse ja tööturu näitajaid vaadeldakse ka peamiste sotsiaalsete gruppide (soo, hariduse jm) kaupa ning võrdluses teiste Euroopa riikidega. Sisukord Eessõna Sissejuhatus Majanduse üldtrendid ja teadmistepõhine majandus Ettevõtete eksporditegevuse ja tootlikkuse seosed: ülevaade teadustööde tulemustest Uuenduslikkus

Viimased tööturu kiirstatistika andmed näitavad, et võrreldes kriisiajaga pöördus töösuhete arvu langus juuni alguses mõõdukaks kasvuks ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel.

“Erinevus kahe asutuse andmetes tuleb andmeallikate metoodikast,” sõnas statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva ja lisas, et töötukassa ja statistikaameti andmed on võrdväärselt olulised. “Kuna nad täiendavad teineteist, siis vaadata tuleks neid tervikuna,” ütles analüütik. Töötukassa registreeritud töötuse statistikas kajastuvad inimesed alates vanusest 16 kuni pensioniea alguseni, kes ei tööta ning on end töötukassas töötuna arvele võtnud. Statistikaameti tööjõu-uuringus loetakse töötuks aga 15-74-aastaseid inimesi, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: nad ei tööta, otsivad

Statistikaamet esitles täna palgarakendust, milles on visualiseeritud 110 levinud ametirühma mediaanpalgad Eesti piirkondade ja maakondade kaupa.

Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%, teatab Statistikaamet. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim.

Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

Möödunud paar aastat on tundunud paljudele pikemad kui tavapärased. Maailm on palju muutunud ja see on kajastunud ka tööturul. Kuidas on muutunud ametikohtade arv võrreldes kolme aasta taguse ajaga?

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%, teatab Statistikaamet. Töötus näitas teises kvartalis ajutiselt kasvamismärke, kuid seda eelkõige seni mitteaktiivsete tööturule lisandumise tõttu. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. IV kvartalis oli väga madal noorte (15–24-aastaste) töötuse määr – 6,2%.

Võtsime veelkord kokku selle aasta esimese kvartali tööhõive ja töötuse ning keskmise palga näitajad.

ISBN 978-9985-74-614-1 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 184 lk Ilmus: 29.09.2017 Kogumik annab ülevaate Eesti tööturu ja majanduse arengutest. Olulisel kohal on majanduse ja tööturu seoste, muutuste ja nende põhjuste analüüs ning võrdlus teiste Euroopa riikidega. Hind 17,00 EUR