Otsingu tulemused

Aasta algab paljudele lubadustega – lähen trenni, hakkan tervislikumalt sööma ja puhkan rohkem. Kui tublilt on Eesti inimesed aga seni oma tervise ja hea enesetunde eest hoolitsenud? Tõde selgub viimase ajakasutuse uuringu andmetest.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 108 lk Ilmus: 30.09.2014 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub ka valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. Sisukord Uudisnoppeid statistika vallast Toimepiirkonnad Eestis Pärast taasiseseisvumist Eestisse elama

Kui liidame inimese kalduvusele teisi kergesti usaldada juturobotite enesekindla suhtlusstiili, on usaldus algoritmi vastu kerge tekkima. Vähetuntud faktide ja ametliku statistika pärimiseks tuntud juturobotid ei sobi.

Tallinna Ülikool viis läbi uuringu, et välja selgitada, kui suur on emaduslõiv Eestis. Emaduslõiv väljendab laste saamise ja kasvatamise mõju sissetulekute suurusele. Uuringust selgus, et emade keskmine tulu on ka seitse aastat pärast lapse sündi varasemast väiksem. Olulisse uuringusse panustas andmete ettevalmistamise ja analüüsiga ka statistikaamet.

Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Võrreldes 20 aasta taguse ajaga vaatavad Eesti inimesed televiisorit küll veidi vähem, kuid see on endiselt meelepäraseim vaba aja veetmise viis. Kes ja kui palju aega teleka ees veedavad?