Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Põllumajandus ja keskkond

Valdkond
Eesti pinnal aastasadu viljeldud põllumajandus on mõjutanud meie loodust ja maad. Maad haritakse umbes viiendikul Eesti pindalast. Ühelt poolt on see võimaldanud meil kujundada ja säilitada poollooduslikke elupaiku, mille eluslooduse mitmekesisus ja püsimajäämine oleneb sellest, kui hästi me neid hoida suudame. Teiselt poolt võib põllumajandus loodusele ka kahjulikult mõjuda, reostades pinnast, vett või õhku, killustades elupaiku ja hävitades elusloodust nii siseveekogudes kui ka avamaal. Avaldame infot põllumajanduskeskkonna 28 näitaja kohta, mis on määranud Euroopa Komisjon. Nende alusel

Turustatud taimekaitsevahendite kogus mullu kasvas

Kuupäev 08.12.2017
Artikkel
Eestis turustati 2016. aastal toimeainekogusesse ümberarvestatuna 834 tonni taimekaitsevahendeid, mida on 17% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Turustatud taimekaitsevahendite kogus üha kasvab.

Turustatud taimekaitsevahendite kogus mullu kasvas

Kuupäev 08.12.2016
Artikkel
Eestis turustati 2015. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 691 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli 15% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Turustatud taimekaitsevahendite kogus on olnud kasvutrendis viimased viis aastat.

Eelmisel aastal turustati taas enim umbrohutõrjevahendeid

Kuupäev 11.06.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2020. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 784 tonni taimekaitsevahendeid. Enamiku sellest moodustasid umbrohutõrjevahendid, turustati ka kümne viimase aasta suurim kogus seentõrjevahendeid ja kasvuregulaatoreid.

Mullu vähenes mahepõllumajandusmaa pind ja maheloomade arv

Kuupäev 22.05.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eestis mahepõllumajandusmaad 225 300 hektarit, mis on 22,8% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Sellest 92% oli täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel ja ülejäänu veel üleminekuajal. Mahepõllumajandusmaa pind vähenes aastaga 2,5% ja tegevuse lõpetas 78 mahetootjat.

Kaia Oras: keskkonnakaitse edu kaaludes

Kuupäev 05.06.2024
Artikkel
Täna tähistatakse rahvusvahelist keskkonnapäeva. Mais möödus aga Eestil 20 aastat Euroopa Liitu (EL-i) astumisest. Eesti ühinemine EL-iga 2004. aastal hakkas mõjutama ka keskkonnakaitses toimuvat. Investeeringuid tehti keskkonnakaitsesse 2004–2022. aastal kokku 2,4 miljardi euro ulatuses, paljuski EL-i abiga. Vaatame tänasel keskkonnapäeval, kuidas on toimimine Euroopa väärtusruumi osana mõjutanud Eesti keskkonnakäitumist viimase kahekümne aasta jooksul?

Suur osa Eesti põllumajandusmaast ja loomakasvatusest on mahe

Kuupäev 01.06.2023
Artikkel
2022. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal. Mahemaa pind on aasta-aastalt pidevalt suurenenud ja Euroopas hoiab Eesti selle tulemusega Austria järel teist kohta. Lamba- ja kitsekasvatusest on tunnustatud mahe 44% ja veisekasvatusest 18%.

2. Toiduga kindlustatus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Toiduga kindlustatus“ keskendub toidule ja selle kättesaadavusele. Eesmärk on kaotada maailmas aastaks 2030 nälg, mistõttu on olulisel kohal toidu piisavus ja selle kvaliteet, mis tagaks vaesematele ja haavatavamatele elanikkonnarühmadele piisava toitumuse. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette nälja kaotamiseks ja piisava toitumuse tagamiseks võtta meetmeid, et suurendada toidu tootmist põllumajanduse tootlikkuse kahekordistamise kaudu ja vähenda toidukadusid. Tähtsal kohal on eesmärk aretada kliimamuutusele vastupidavaid taimekultuure, mis aitavad parandada ka mulla kvaliteeti