Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2025. aastal sündis 9092 ja suri 15 427 inimest. Esialgsetel andmetel pöördus negatiivseks ka rändesaldo – registreeritud rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.

22. jaanuaril toimuvas virtuaalses infotunnis tutvustame, millised muudatused toimuvad 2026. aastal andmekogumises ning mida võtab statistikaamet ette halduskoormuse vähendamiseks

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta novembris majutusettevõtetes 254 989 turisti, mida on 3% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 7% enam, siseturistide arv ei kasvanud.

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta novembris võrreldes 2024. aasta sama ajaga 3% ja import 7%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,6 miljardi ja imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Eesti päritolu kaupu eksporditi novembris vähem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8%. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2025. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta novembris püsivhindades 3,4% rohkem toodangut kui 2024. aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10% ja töötlevas tööstuses 4,5%, kuid kahanes energeetikas 8,7%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta novembris 907 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi müügimaht samale tasemele.

Alates sellest aastast avaldab statistikaamet metsaarvepidamise andmeid, mis näitavad, kuidas metsa puiduvarud ja -varad ajas muutuvad ning kuidas on puidu kasv ja kasutus omavahel seotud. Lisaks Eestile alustas uute metsaarvepidamise andmete avaldamist ka Eurostat. 

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu esimesed osalejad hakkavad tänasest täitma kahe nädala jooksul kulutuste päevikut. 10 000 leibkonda hõlmav uuring on Eesti üks olulisemaid sotsiaalmajanduslikke uuringuid, mille eesmärk on koguda põhjalikke andmeid inimeste igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ja võrreldes mullu novembriga 1,1%.

Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2025. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,8%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks aga 5,2%. Enam osteti juba kasutuses olevaid eluasemeid ning vähem uusarendusi. 

Pensioniiga saabus – kas jääda koju või käia tööl edasi? Eesti tööjõu-uuringu viimastel andmetel jätkavad eestlased esimese pensionimakse saamise järel töötamist ennekõike majandusliku vajaduse tõttu. Soome pensionärid peavad olulisimaks tööl jätkamise põhjuseks aga hoopis seda, et töö ja tööl käimine meeldivad ning pakuvad rahuldust.