Ringhääling 2021

Statistikatöö nimetus	Ringhääling
Statistikatöö kood	40411
Eesmärk	Statistikatöö eesmärk on anda teavet telekanalite ja raadiojaamade edastatava programmi kohta ning ringhäälingu rahastamise allikate ja töötajate arvu kohta.
Statistikatöö alus	Rahvusvaheline tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	UNESCO 2009 kultuuristatistika raamistik
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Sigrid Saagpakk
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	sigrid.saagpakk [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9298

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	01/09/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	01/09/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Ringhäälingujaamad omaniku liigi järgi; ringhäälingujaamade saadete üldmaht Keskmine ööpäevane saatemaht ringhäälingujaama kohta saate liigi järgi Ringhäälingutöötajad ametirühma järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Omanike liigitus (OL)
3.3. Sektorite kaetus	Ringhäälingu organisatsioonid
3.4. Mõisted ja määratlused	Elusaade – eri eluvaldkondadest ja tegelikkusest kõnelev saade, milles keskendutakse vaba aja veetmisele (kokandus, reisimine, meisterdamine, v.a sport ja haridus) või huvitavate isikute, tegevusalade, eraeluprobleemide jms käsitlemisele. 2000. aastani kehtis sarnane kategooria „huvisaade”. Haridussaade – ennekõike pedagoogilise suunitlusega saade. Huvisaade – vt Elusaade. Infomeelelahutus – faktidel ja tõsielusündmustel põhinev meelelahutusliku funktsiooniga saade (inglise keeles infotainment; nt “Pealtnägija” jms). Keskmine ööpäevane saatemaht ringhäälingujaama kohta – kõigi ringhäälingujaamade saadete aastane kogumaht jagatud aasta päevade arvuga (365, liigaastal 366) ja ringhäälingujaamade arvuga. Kultuuri- ja teadussaade – saade, mille eesmärk on mittedidaktiliste meetoditega rikastada auditooriumi teadmisi kirjanduse, kunsti, kultuuri, keele, filosoofia, ajaloo ja teaduse vallas, tutvustada nende valdkondade probleeme ja saavutusi ning stimuleerida intellektuaalset huvi. Lastesaade – alla 12-aastastele mõeldud saade. Lavastuslik saade ja film – väljamõeldud süžeel ja tegelaskujudel põhinev saade või film. Alamkategooriad on järgmised: sari- ja seeriafilmid; kinomängufilmid; situatsioonikomöödiad (inglise keeles sitcom), animafilmid, telemängufilmid ja -teater, sõnateatrietendused jm lavastuslikud saated. Loominguline töötaja – saadete sisu kavandamise, ettevalmistamise ja tegemisega seotud töötaja (toimetajad, reporterid, korrespondendid, saatejuhid jms). Meelelahutussaade – ennekõike meelelahutusliku suunitlusega saade (v.a muusikasaated ning lavastuslikud saated ja filmid). Alamkategooriad on järgmised: telemängud; televõistlused ja -viktoriinid (eristuvad telemängudest osavõtjate teadmiste proovilepanekuga); sõu (inglise keeles show), huumor, satiir; jutusaade (inglise keeles talk-show) jm. Muusikasaade – saade, kus põhiroll on salvestatud või elaval muusikal (nii levi- kui ka süvamuusika, sh ooperi- ja balletimuusika). Noortesaade – peamiselt 12–19-aastastele mõeldud saade. Omasaade – ringhäälinguorganisatsiooni omal jõul stuudios, ülekandejaamade või muude tehniliste vahenditega tehtud saade. Ka sponsori(te) finantseeritud või väljastpoolt ostetud eetriajal edastatud saade, kui see on ringhäälinguorganisatsiooni tehtud. Otsepakkumine – kaupade ja teenuste otse müügiks pakkumine nii saatelõigu kui ka omaette saatena (telepoed ja -kaubamajad). Publitsistikasaade – päevakajaliste sündmuste ja probleemide ajakirjanduslik käsitlus, mis hõlmab analüüsi, kommentaare jms (k.a parlamendiülekanded, kuid v.a uudised, spordi- ja haridussaated), samuti eri eluvaldkondadest ja tegelikkusest kõnelev saade. Saadete üldmaht – ringhäälingujaamade saadete aastane kogumaht (tundides). Spordisaade – sporditeemaline uudiste- ja infosaade, ka spordiürituse salvestis või otseülekanne. Tehniline töötaja – nii saadete tegemise ja ülekandmisega seotud tehnika operaator ja hooldaja kui ka saadete tegemisega otseselt mitteseotud tehniline töötaja (seadmete projekteerijad ja paigaldajad, uurimis- ja arendustegevuse tehnikud jms). Teksti-TV – teletekst, mida näevad tavalise teleprogrammi osana kõik vaatajad ja mille vastuvõtmiseks ei ole vaja teleteksti dekooderit. Ususaade – informatiivne ja hariv usutemaatikal põhinev saade ja jumalateenistuse ülekanne. Uudised – lühi- ja põhiuudiste saade, uudisajakiri jms.
3.5. Statistiline üksus	Ringhäälinguorganisatsioon
3.6. Statistiline üldkogum	Ringhäälinguorganisatsioonid FREIM Eesti Rahvusringhäälingu kolm telekanalit ja viis raadiojaama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti loetelu meediateenuste osutamise loaga telekanalitest ja raadiojaamadest (ajutiste tele- või raadioteenuste osutajad jäävad välja) Mõned raadiojaamad, mille kohta on teada, et nad eelmisel aastal reaalselt tegutsesid
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	1993–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Keskmine ööpäevane saatemaht ringhäälingujaama kohta – minut

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

NO_ENGLISH_VALUE

MUUD KOKKULEPPED

UNESCO 2009 kultuuristatistika raamistik

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Telekanalite vaadatavuse statistikat leiate uuringufirma Kantar Emor kodulehelt www.kantaremor.ee.
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Sotsiaalelu / Kultuur“.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatööle 20901 „Majandusüksuste statistilise registri haldamine“.
10.6. Metoodikadokumendid	Puuduvad
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Kultuuriministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Puuduolevad andmed imputeeritakse, kui on alust, seega on kaetus hea.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 160 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 160).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on võrreldavad UNESCO meediastatistikas osalevate riikidega.
15.2. Ajaline võrreldavus	Televisiooni ja raadio üldandmeid on avaldatud alates 1993. aastast. Need ei ole eri põhjustel kogu aegrea ulatuses täielikult võrreldavad, kuid hälbed ei ole siiski nii suured, et katkestada andmete aegridu. Keskmist ööpäevast saatemahtu ringhäälingujaama kohta saate liigi järgi avaldatakse alates aastast 1997. Kuna televisiooni andmete kogumise metoodika muutus, siis alustati 2008. aastal keskmise saatemahu uut aegrida. Ringhäälingu töötajate kohta alustati 2017. aastal uut, täielikumate andmetega aegrida.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Andmed avaldatakse ringhäälingujaamade koondandmetena (mitte andmed ringhäälingujaamade kaupa) ja samu näitajaid sama detailsusega üldjuhul mujal ei koguta. Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada definitsioonide ja metoodika erinevusi.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Ümardamise tõttu ei võrdu andmestikus liidetud arvude tulemus alati summaarse näitarvuga.

16. Kulud ja koormus

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 215

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Raadio 1,1;

Televisioon 5,8

(2022. aasta andmed)

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 60. Vaadeldakse kõikselt. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Televisioon“ ja „Raadio“.
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.
18.5. Andmete koostamine	Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad