Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta teises kvartalis 8% võrreldes esimese kvartaliga ning 27,4% võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed näitavad, et üldarvuna oli novembri lõpus Eestis kehtivaid töösuhteid oktoobrist rohkem. Viimase kuuga on töösuhete arv kõige rohkem langenud töötlevas tööstuses, eelkõige puidutöötlemise* ja mööblitootmise alal.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 896 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 8%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juulis võrreldes juuniga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 28,8%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta septembris püsivhindades 12,5% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kahes sektoris: energeetikas 37,6%, töötlevas tööstuses 10,9%. Mäetööstuses jäi tootmine pea samale tasemele, kahanedes vaid 0,3%.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta novembris majutusettevõtetes üle 222 000 turisti, mis on 1% võrra vähem kui aasta varem samas kuus ja 11% vähem kui selle aasta oktoobris. Aastases võrdluses oli majutusettevõtetes vähem nii välis- kui ka siseturiste.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta kolmandas kvartalis 0,8% võrreldes teise kvartaliga ning 24,2% võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 12% vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 14%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juunis võrreldes maiga 2,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 33,3%.

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.