Otsingu tulemused

Korterite hinnad tõusid kolmandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 5,5% ja majade hinnad 4,7%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses 2024. aasta neljandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes jäid kolmandas kvartalis korterite hinnad peaaegu samale tasemele, tõustes vaid 0,3%. Tallinna korterite hinnad tõusid 1,7% ja mujal langesid. Majade hinnad langesid üle Eesti 2,9%, olles varem tõusnud kolm kvartalit järjest,“ ütles Umbleja. Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem

Taasavaldame 2024. aasta jaanuaris ilmunud loo , kus kirjutasime, mille peale kulub vahepealne aeg ja millist infot saame täpsustatud rahvaarvuga. 2024. aasta rahvastikuandmed asendasime artiklis 2026. aasta rahvastikuandmetega. Muidugi mõista on Eestis kasutusel rahvastikuregister, kuhu kantakse sisse nii elanike sünnid kui ka surmad. Niisamuti on seal olemas info elukohariigi kohta – elanik saab registrile teatada oma Eestist lahkumisest (väljarändest) ja Eestisse saabumisest (sisserändest). Sellise meetodiga, kus eelmise aasta rahvaarvust arvatakse maha aasta jooksul surnud ja siit lahkunud

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksi väärtust võrreldes 2023. aasta sama ajaga peamiselt ehitajate 6,4%-line palgatõus. „Teiselt poolt mõjutas indeksit omakorda ehitusmaterjalide 1%-line hinnalangus. Seega võib öelda, et materjalide hinnalangus pidurdas hetkel ehitushinnaindeksi tõusu,“ selgitas Paulus. „Masinate kasutamise kallinemise põhjustas eelkõige väikemehhanismide rendikulude kasv ja materjalide hinnalanguse taga oli peamiselt tööstuslike betoontoodete odavnemine,“ tõi Paulus veel välja. Selle aasta teise kvartaliga

1. juunil on rahvusvaheline lastekaitsepäev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule, õigustele ja -kaitsele. Statistikaameti analüütikud vaatasid sel puhul, mida näitavad andmed 0–17-aastaste Eesti elanike kohta. Toome teieni 10 põnevat fakti.

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul vähenes novembris eelmise aasta võrdluses toidukaupade kaupluste müügimaht 5% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 1%. „Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemine jätkus ning müügimaht kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 13%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. „Arvestada tuleb aga sellega, et kui inimesed ostavad kaupu välismaalt, siis need ostud Eesti jaekaubandusettevõtete müügimahus ei kajastu,“ selgitas Pihlak

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul olid ligi pooled 2025. aasta novembris Eesti majutusettevõtete külastajatest välisturistid ja pooled siseturistid, vastavalt 127 273 välis- ja 127 716 siseturisti. „2019. aasta novembrile jäi välisturistide arv siiski 13% alla. Siseturiste oli kriisieelse novembriga võrreldes rohkem (10%), nagu on olnud ka varasemates kuudes,“ täpsustas Pukk. Soome turiste oli vähem, Läti turiste rohkem kui aasta varem Enim saabus välisturiste Soomest (ligi 40 900), Lätist (25 600), Suurbritanniast (6100), Saksamaalt (5800) ja Leedust (5300)

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et pärast kahte kuud vähenemist hakkas novembris töötleva tööstuse toodang taas kasvama. „Suure panuse selleks andis mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, mis kasvas suuresti kaitsetööstuse tõttu enam kui poole võrra. Samuti suurenes märkimisväärselt muude transpordivahendite tootmine, kuhu paigutub ka väikelaevaehitajate toodang,“ kommenteeris Bunder. Novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (4,4%) ja

Statistika tegemise enim ressursse nõudev etapp on andmekogumine. Kui algandmeid on võimalik saada ainult küsitlemise teel, siis on kaks võimalust: kas küsitletakse kõiki üldkogumit moodustavaid objekte või piirdutakse ainult osaga neist. Esimesel juhul räägitakse kõiksest uuringust, teisel juhul valikuuringust.

5. märtsil valivad Eesti inimesed endale uued esindajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistikud annavad kümnel joonisel põgusa ülevaate mõnedest teemadest, mis paistavad välja erakondade valimislubadustest ning mõjutavad märkimisväärset hulka inimesi.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. „Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes,“ lisas Pihlak. Pihlak selgitas, et mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Pihlak täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid