Uudis
Uudis
Statistikaamet alustab maist konjunktuuribaromeetrite uuringutega
Statistikaamet hakkab alates 2026. aasta maist läbi viima konjunktuuribaromeetrite uuringuid, millega hinnatakse ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet oma majandusliku olukorra suhtes.
Uudis
Rahvusvaheline Maa päev: kas rohemajanduse kasv toob kaasa soovitud keskkonnamuutused?
Iga aasta 22. aprillil tähistatav Maa päev tuletab meelde, et keskkonnamuutused ei ole ainult ümbritseva looduse küsimus, vaid on tihedalt seotud ka inimeste tegevusega. Maa päeva 2026. aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ („Our Power, Our Planet“) rõhutab, et muutuste võti on inimeste oskuses ja võimes mõjutada nii oma igapäevaseid valikuid kui ka ühiskondlikku arengut laiemalt.
Uudis
1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.
Blogi
Külli Kraner: andmekirjaoskus on võimas tööriist efektiivselt ja teadmuspõhiselt tegutsemiseks
Andmed on varandus ning aina ulatuslikum lisandväärtuse allikas. Korrektsete, teaduspõhiste ja usaldusväärsete andmete kasutamine annab võimaluse teha vajalikke otsuseid parimal võimalikul viisil. Millised on andmemaailma murekohad, võimalused ja tulevik? Kuidas hea andmekirjaoskus aitab analüüsida ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutuseid, planeerida tegevusi ning võtta vastu teadmuspõhiseid otsuseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) turismi valdkonnajuht Külli Kraner aitab andmemaailma mõtestada.
Uudis
Reisiliiklus sadamate kaudu mullu kasvas, kaubavedu aga vähenes
Statistikaameti andmetel kasvas 2023. aastal sõitjate arv rahvusvahelistel merevedudel 12% ning peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 5%. Sadamate kaubamaht vähenes 2022. aastaga võrreldes ligi kolmandiku.
Uudis
Andmekirjaoskuse nädal suunab targemaid otsuseid tegema
Tänasest, 25. märtsist algab andmekirjaoskuse nädal, mille jooksul ootab statistikaamet erinevate ürituste ning teavitustegevuste kaudu kõiki andmehuvilisi andmetarkust koguma. Sel aastal on hariva ja kasuliku nädala fookuses poliitikakujundajad ja avalik sektor laiemalt, kuid põnevaid teadmisi ja meeleolukaid andmeampse leiavad kõik statistikaameti kanalites uudistajad.
Uudis
Valitsemissektori eelarve puudujääk ja võlg mullu suurenesid
Statistikaameti esialgsetel* andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2023. aastal 3,4% ja võlatase 19,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga.
Blogi
Puhas vesi: kas õigus või kohustus?
Ülemaailmset veepäeva (World Water Day) tähistatakse igal aastal 22. märtsil. Veepäeva eesmärk on teadvustada, et majandustegevuse ja sotsiaalse heaolu kasv mõjutavad veevarude kvaliteeti ja vähenemist. Veevarude ja vee ökosüsteemide haldamine on seetõttu keskkonnakaitse üks oluline fookus.
Uudis
Eluaseme hinnaindeksi aastakasv oli viimaste aastate väikseim
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 5,9%. Eluaseme hinnaindeksi aastakasv, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, oli viimati nii madal 2018. aastal.
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 2,6% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,9%.
Uudis
Möödunud aastal tehti ühistranspordiga 198 miljonit sõitu
Statistikaameti andmetel sõideti mullu Eesti ühistranspordiga 198 miljonil korral. Võrreldes 2022. aastaga tehti 24% enam sõite, eelkõige kasvas bussisõitude arv. Eesti ettevõtete busse kasutati 152 miljonit korda, millest 80% ehk 123 miljonit sõitu tehti linnaliinidel.
Uudis
Enam kui pooled eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides õppinud välisüliõpilased töötasid õpingute kõrvalt
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot.
Blogi
Välisüliõpilased töötavad Eestis üha enam haridusvaldkonnas
Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased.
Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.
Blogi
Jalgsi ja ühissõidukiga liikujaid on järjest vähem. Üha sagedamini eelistab Eesti inimene tööle minemiseks kasutada autot
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.
Blogi
Eesti inimene peab probleemiks eluruumi kostuvat müra ning ümbruses olevat saastet
Läbi kahekümne aasta, mil Eesti Sotsiaaluuringu raames on uuritud eestimaalaste eluruumidega seotud probleeme, on kõige suuremaks murekohaks peetud eluruumi kostvat müra ning elamu ümbruses olevat saastet. Milliste probleemidega Eesti inimesed veel silmitsi seisavad, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.