Möödunud aasta kokkuvõtteks kiidame tublisid tegijaid ehk vaatame, kus tegutsesid ettevõtted, kes suutsid kriisiaastal oma käivet kasvatada ja ka seda, kas joonistuvad välja kriisile vastupidavamad tegevusalad.

Tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,2%. Kaubad olid möödunud aasta jaanuariga võrreldes 0,8% odavamad ja teenused 2% kallimad.

Koroonaviiruse levik mõjutas 2020. aastal oluliselt sõidukite registreerimist nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Esmaselt registreeritud sõidukite arv on oluline näitaja väljendamaks tarbijate kindlustunnet tuleviku suhtes ning valmidust teha kulukaid oste. Uurisime, mil määral möödunud erakordne aasta seda mõjutas.

Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2020. aastal 5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kõigis tööstuse kolmes sektoris: energeetikas 19%, mäetööstuses 13% ja töötlevas tööstuses 4%.

Statistikaameti andmetel sõitis 2020. aastal rongiga ligi 6 miljonit reisijat, mida on 29% vähem kui aasta varem. Raudteel veeti 15,8 miljonit tonni kaupa ja kaubavedu vähenes võrreldes 2019. aastaga 26%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aastal kokku ligi 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

Eelmise aasta populaarseimaks nimeks oli poistel Robin ja tüdrukutel Sofia. Mõlemaid nimesid pandi uutele ilmakodanikele sagedasti ka 2019. aastal, kui Sebastiani ja Mia järel olid Robin ja Sofia nimede edetabelis teisel kohal.

Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.

Oleme Eestis digiriiki üle 20 aasta rajanud, sel teel kaugele jõudnud. Viimast näitab nii eestimaalaste ja e-residentide poolt kõrge teenuste kasutamise määr kui ka rahvusvahelised võrdlused. Ometi pole digiriik Tallinna linna moodi kunagi valmis, meil on ka Eestis ses vallas nii mõndagi alles pooleli.

Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.