Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta novembris 884 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 1%.

Selle nädalal alguses saatis statistikaamet teavitused 25 000 Eesti ettevõttele, kellelt amet ootab tuleval aastal andmeid. Statistikaameti klienditoele saabunud kirjades küsivad ettevõtjad sageli, miks jälle minu ettevõte – palun küsige kelleltki teiselt! Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabuski sõnul on juhuvalimisse sattudes kindel arv ettevõtteid valimis mitu aastat järjest, et tagada avaldatava statistika stabiilsus ja mõõta trendi.  

Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 0,1%.

Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,5%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks 6,4%.

Statistikaameti andmetest selgub, et viimase viie aasta jooksul on erinevast rahvusest abiellujate arv Eestis tõusnud. Kui 2019. aastal moodustasid erineva rahvusega abielud 19,3% kõikidest abieludest, siis 2023. aastal tõusis nende abielude osakaal 22%-ni. 

Statistikaameti andmetel oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 2023. aastal 702 miljonit eurot, mis on 9% võrra enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 1,84% ehk viimaste aastate kõrgeim.

Statistikaameti andmetel kasvas maismaaühistranspordi kasutamine kokku kolmandas kvartalis aastaga 1%. Bussisõitjate arv suurenes võrreldes 2023. aasta sama ajaga maakonnaliinidel (koos vallaliinidega) 6%, kaugliinidel 2% ja rahvusvahelistel liinidel 24%. Sõitude arv linnaliinibussidel jäi ligikaudu samaks, juhu- ehk tellimusvedude kasutamine kahanes 8%. Rongiga sõideti kolmandas kvartalis 8% vähem kui mullu.

Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot. Sellest 24 miljardit eurot andis Harjumaa, millest omakorda 19 miljardit eurot tuli Tallinnast.

Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.