Uudis

Reisirongiliiklus edeneb, kaubavedu on aga vaibumas

Selle aasta kolmandas kvartalis sõitis reisirongidega 1,98 miljonit inimest, mida on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% rohkem. Sõitjakäive, mis näitab sõitjate vedamisel tehtud töö mahtu, kus üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele, kasvas 9%.

Loe edasi 3. november 2026
Uudis

Oktoobris paranes ettevõtjate hinnang majandusele, kuid tarbijad muutusid pessimistlikumaks

Statistikaamet avaldas täna, 27. oktoobril ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite oktoobri andmed. Kaubandus-, teenindus- ja tööstusettevõtete kindlustunne on eelmise kuuga võrreldes pisut paranenud, ehitussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele jäid septembriga võrreldes samale tasemele, kuid tarbijate kindlustunne vähenes oluliselt.

Loe edasi 27. oktoober 2026
Blogi

Eesti elu arvudes 2012. aastal

Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.
Loe edasi 29. juuli 2013
Blogi

Eesti elu arvudes 2012. aastal

Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.
Loe edasi 29. juuli 2013
Blogi

Eestile uus rahvuskala? Mõtisklus haridus- ja palgalõhest

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?
Loe edasi 23. juuli 2013
Blogi

Eestile uus rahvuskala? Mõtisklus haridus- ja palgalõhest

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?
Loe edasi 23. juuli 2013