Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa juulis avaldatud statistikaameti andmetele.
Iga neljas Eesti leibkond tarbis enda kasvatatud või korjatud toitu
Seni viimase, 2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 39% Eesti leibkondadest. Keskmiselt sõi enda tarbeks toitu korjanud või kasvatanud leibkond aastas ära 82 kilogrammi kartuleid, 50 kilogrammi õunu ja 9 kilogrammi seeni. Kõige populaarsem oli toidu kasvatamine ja korjamine suurperede ja pensionäride hulgas.
Statistikaamet uurib Arvamusfestivalil, kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada
Statistikaamet kutsub 8. augustil Paidessse Arvamusfestivalile kuulama ja kaasa mõtlema. Arutelus „Kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada?“ otsivad eksperdid vastust küsimusele, kuidas kasutada andmeid targalt ja turvaliselt ühiskonna hüvanguks.
Teravilja kasvupind on aastaga 4% vähenenud
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse tänavu teravilja teraks 333 600 hektaril, mis on 4% väiksem kasvupind kui 2025. aastal. Võrreldes eelmise aastaga on taliteravilja kasvupind vähenenud 8%, suviteravilja kasvupind aga suurenenud 3%.
Kuidas elektri hinnatoetus stabiliseeris börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel?
Sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda
Aprillis kasvas tööstustoodangu tootjahinnaindeks 4,2 protsenti
Muuseumide külastamine on hoogustunud (parandatud 23.05.2023)
Statistikaameti andmetel külastati 2022. aastal Eestis muuseume ligi 2,5 miljonit korda. Eelnevate aastatega võrreldes on külastuste arv tõusuteel, kuid pandeemiaeelsele tasemele jääb veel alla.