Otsingu tulemused

Värsked statistikaameti andmed näitavad, et suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus 2023. aastal Eestis vähenes. Suhtelises vaesuses elas 29 000 inimest vähem kui aasta varem.

Statistikaamet tänas oma 101. sünnipäeval statistika toodete ja teenuste arendamisele kaasa aidanud AS-i Helmes ning TalTechi ökoloogi ja majandusteadlast Üllas Ehrlichit. Tunnustuse koostöö edendamise eest pälvis Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusest (RMIT).

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta novembris võrreldes oktoobriga 1,1% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 19,1%.

Kuigi rahvaarv on viimased seitse aastat kasvanud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 Eesti elanikkonna kahanemist.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised). Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest