Otsingu tulemused

Iga kahe aasta järel korraldab statistikaamet „Ettevõtete innovatsiooniuuringut“, millega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Positiivse uudisena on Eesti ettevõtete innovaatilisus viimastel aastatel püsinud suhteliselt suur. Blogiloos vaatleme, milles seisneb Eesti ettevõtete innovatsioon ja millised valdkonnad on kõige uuendusmeelsemad.

Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised

Ettevõtete innovatsiooniuuringut viiakse Euroopa riikides läbi iga kahe aasta tagant, värskeim uuring toimus aastate 2022–2024 kohta. Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist. Toote või protsessi uuendamine võib seisneda uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamises, olemasoleva ja kasutatava tehnoloogia uudses kombineerimises või ettevõtte käsutuses olevate teadmiste rakendamises. Statistikaameti analüütiku Hanno Evardi sõnul nähtub uuringu andmetest, et innovaatiliste ettevõtete roll

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on nooremate ja keskealiste vanuserühmades (16–54-aastased) interneti kasutamine kõigi jaoks tavapärane, ulatudes peaaegu 100%-ni. Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on kasv olnud veelgi suurem, 55–64-aastaste seas 11 ja 65–74-aastaste seas 20 protsendipunkti. „Üheks oluliseks teguriks on vanuserühmade loomulik muutumine. Inimesed, kes on juba

Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda

Andmeanalüütika hõlmab suurte andmehulkade kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning nende põhjal otsuste tegemist. Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on andmeanalüütika kasutus ettevõtetes muutunud lühikese aja jooksul nišivõimest tavapäraseks ja loomulikuks osaks tööst. „Andmeanalüütika on ettevõtetele nagu kompass, mis võimaldab neil paremini mõista turgu ja kliente, suurendada efektiivsust ning teha andmepõhiseid otsuseid. Kui kaks aastat tagasi kasutas andmeanalüütikat ligikaudu 19% ettevõtetest, siis sel aastal juba 49% ehk enam kui kaks korda rohkem,“ tõdes Pärson

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on kulutused Eesti teadus- ja arendustegevusse alates 2016. aastast pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal suunati teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 89 miljoni võrra enam kui 2023. aastal. „Suurim panus ehk 60% tuli ettevõtlussektorist. Ettevõtete aktiivne panus teadus- ja arendustegevusse on positiivne, sest see on otseselt seotud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule toomisega. Rohkem investeeringuid tähendab konkurentsivõimelisi lahendusi, mis elavdavad majandust ja suurendavad Eesti ekspordivõimekust,“ selgitas

„ Innofondi projekti tulemusena loodame radikaalselt vähendada andmete esitamisest tulenevat halduskoormust meie ettevõtjatele. Kui projekt õnnestub, saavad riik ja erasektor tulevikus andmeid palju lihtsamalt ristkasutada ja meie saame pakkuda paremaid andmeteenuseid,” rääkis statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk. „Me loodame, et leiame selleks võimeka ja pühendunud partneri,“ lisas ta. Paabuski sõnul on seni liiga suur osa riigi kogutud andmete potentsiaalist jäänud kasutamata just seetõtu, et andmete ristkasutamiseks pole piisavalt turvalisi lahendusi. “Riikliku statistika

Eelmisel aastal broneeriti Eestis majutusplatvormide kaudu kokku 1,91 miljonit lühiajalist ööbimist, mida on 8% rohkem kui aasta varem. „See hõlmab veebiplatvormide (Airbnb, Booking ja Expedia) kaudu pakutavat puhkuse- ja muud lühiajalist majutust, kuid mitte majutust hotellides ja muudes sarnastes majutuskohtades,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk. Majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalistest ööbimistest moodustasid välisturistide ööbimised Eestis mullu 68% ja Eesti elanike ööbimised 32%. Lühiajalise üürituru ööbimisi registreeriti enim Harjumaal ja Tallinnas Enim

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul on veebiplatvormid oluliselt lihtsustanud lühiajalise üürimise võimalusi, laiendades nii võõrustajate hulka kui ka külaliste juurdepääsu majutusele. „Pärast ajutist vähenemist pandeemia-aastatel on platvormiturism taastunud ja kasvanud tänaseks üle pandeemiaeelse taseme,“ lisas Pukk. Mõiste „platvormiturism“ viitab lühiajalisele üürimisele (näiteks korterite ja eramajades tubade üürimisele), mis on broneeritud majutusplatvormi kaudu. See ei hõlma traditsioonilisemaid majutuskohti, nagu hotellid või kämpingud. Peamine majutusstatistika võrreldav