Uudis
Uudis
Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Uudis
Eesti peamine väliskaubanduspartner on Soome
Täna täitub 60 aastat Tallinna-Helsingi laevaliini avamisest. Lähikümnenditel on just põhjanaaber olnud Eesti jaoks peamine kaubanduspartner. Statistikaameti andmetest selgub, et kõige rohkem eksporditi mullu Eestist Soome elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning metalli ja metalltooted.
Uudis
Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Alates 1. maist on eestimaalased saanud kutseid terviseuuringus osalemiseks. Olgugi, et terviseuuring ise kestab veel aasta lõpuni, on aktiivne teavituskampaania periood nüüdseks lõppenud.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid juunis 1,1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2%.
Blogi
Eestimaa on aina mahedam
Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.
Uudis
Statistikaameti tööturu kiirstatistika: Töösuhete arvu langus pöördus mõõdukaks kasvuks
Viimased tööturu kiirstatistika andmed näitavad, et võrreldes kriisiajaga pöördus töösuhete arvu langus juuni alguses mõõdukaks kasvuks ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel.
Uudis
Statistikaamet ootab üliõpilasi kandideerima noore statistiku preemiale
Statistikaamet annab juba 10. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Preemiaga tunnustatakse igal aastal üht noort üliõpilast, kelle rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna valdkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistika meetodit.
Uudis
Ühistranspordi kasutajate arv vähenes ligi viiendiku võrra
Eesti veoettevõtete teenuseid kasutas selle aasta esimeses kvartalis 46,6 miljonit inimest. Sõitjate arv vähenes ligi viiendiku võrra, seda nii eelmise kvartaliga kui ka 2019. aasta sama perioodiga võrreldes.
Uudis
Statistikaamet testib küsitluse ankeeti ja arendab infosüsteemi
Registrites puuduvate andmete küsimiseks korraldatav rahvaloenduse isiku-uuring on hetkel väljatöötamisel ja selleks vajalik küsimustiku ankeet testimisel. Tööd küsimustiku disainimiseks alustas statistikaamet juba märtsis, hetkel testitakse süsteemi ja eelkõige e-ankeedi tehnilisi võimalusi.
Uudis
Ene-Margit Tiit: rahvaloendusel on tark mõõta vaid kõige olulisemaid rahvastikutunnuseid
Põgusa tagasivaatega rahvaloenduste minevikku teeb statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ülevaate sellest, miks ja kuidas oleme aja jooksul jõudnud registripõhise loenduseni. Samuti kirjutab ta, kuidas mõõta kaasaegse loenduse raames teadlastele huvi pakkuvaid lisatunnuseid.
Uudis
Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!
Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.
Uudis
Kuidas rahva ja eluruumide loendus läbi viiakse
Küsitluse eesmärk on koguda rahvastiku üldkogumisse kuuluvate isikute kohta infot, mida registrites ei leidu ja kontrollida indeksite kvaliteeti. Vajaliku info saamiseks on kaalukausil kaks varianti: valikuuring või kõikne isiku-uuring.
Uudis
Rahvaloenduse tulemused näitavad, kas riik on õigel teel
Rahvaloenduse küsitluse raames inimestelt kogutud andmetel on suur väärtus nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate jaoks. Milleks küsitlusega saadud teavet kasutatakse, selgitame terviseandmete ja võõrkeelte ning murrete oskuse näitel.
Uudis
Eestlaste loomulik iive oli teist aastat järjest positiivne
Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.