Uudis
Uudis
Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (2017–2025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.
Uudis
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.
Uudis
Euroopa sotsiaaluuring alustab andmete kogumist Eestis, eriteemaks on ränne
Tartu Ülikool koostöös statistikaametiga alustab juunis Euroopa sotsiaaluuringu andmete kogumist Eestis. Euroopa sotsiaaluuringut viiakse Eestis läbi iga kahe aasta tagant alates 2004. aastast. Seekord uuritakse lisaks inimeste usaldusele, heaolule, hoiakutele ja väärtustele ka põhjalikumalt inimeste suhtumist sisserändesse.
Uudis
Infotunnis tutvustatakse, milline on välisüliõpilaste panus Eesti majandusse
Kui paljud Eestis õppivad välistudengid töötavad siin ning jäävad Eestisse tööle ka pärast lõpetamist? Millistes valdkondades ja piirkondades on neid kõige rohkem? Ja kui suurt majanduslikku tulu nad oma töötamisega Eestile toovad?
Blogi
Venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljaränne Tallinnast viimase kümne aasta jooksul
Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.
Blogi
Venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljaränne Tallinnast viimase kümne aasta jooksul
Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.
Blogi
Kas eestlaste ja venekeelsete inimeste väljaspool elu- ja töökoha piirkondi toimuv ruumikasutus on erinev?
Analüüsides Tallinnas elava 6250 eestlase ja 6250 venekeelse inimese ühe aasta (jaanuar kuni detsember 2010) mobiiltelefoni positsioneerimise andmeid, võrdlesid Tartu Ülikooli teadlased kahe rahvusrühma ruumikasutust kodulinnas Tallinnas, Eestis väljaspool Tallinna ning välismaal.
Blogi
Kas eestlaste ja venekeelsete inimeste väljaspool elu- ja töökoha piirkondi toimuv ruumikasutus on erinev?
Analüüsides Tallinnas elava 6250 eestlase ja 6250 venekeelse inimese ühe aasta (jaanuar kuni detsember 2010) mobiiltelefoni positsioneerimise andmeid, võrdlesid Tartu Ülikooli teadlased kahe rahvusrühma ruumikasutust kodulinnas Tallinnas, Eestis väljaspool Tallinna ning välismaal.
Uudis
Blogi
Eesti sündimustrendid rahvaloenduse andmete valguses
2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal oli võimalik hinnata naiste lõpetatud sündimuskordajat. Selgus, et eestlannade puhul oli nn laulva revolutsiooni efekt tõepoolest olemas – sel ajal viljakas eas olnud naiste põlvkonna sündimuskordaja oli aastakümnete kõrgeim. Samuti sai selgeks maanaiste märksa kõrgem viljakus võrreldes linnanaistega.
Blogi
Eesti sündimustrendid rahvaloenduse andmete valguses
2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal oli võimalik hinnata naiste lõpetatud sündimuskordajat. Selgus, et eestlannade puhul oli nn laulva revolutsiooni efekt tõepoolest olemas – sel ajal viljakas eas olnud naiste põlvkonna sündimuskordaja oli aastakümnete kõrgeim. Samuti sai selgeks maanaiste märksa kõrgem viljakus võrreldes linnanaistega.
Blogi
Mis on ühist Läänemere-äärsete riikide rahvastikul?
Eesti Statistikaseltsi ja Statistikaameti 12.-13. novembril 2013 toimuva konverentsi teema on „Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil”. Tekib küsimus – miks niisugune valik? Kas Läänemere ümbruse rahvad moodustavad mingi ühise kehandi, millest on mõtet rääkida ja mida analüüsida?
Blogi
Mis on ühist Läänemere-äärsete riikide rahvastikul?
Eesti Statistikaseltsi ja Statistikaameti 12.-13. novembril 2013 toimuva konverentsi teema on „Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil”. Tekib küsimus – miks niisugune valik? Kas Läänemere ümbruse rahvad moodustavad mingi ühise kehandi, millest on mõtet rääkida ja mida analüüsida?