Otsingu tulemused

Ettevõtete innovatsiooniuuringut viiakse Euroopa riikides läbi iga kahe aasta tagant, värskeim uuring toimus aastate 2022–2024 kohta. Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist. Toote või protsessi uuendamine võib seisneda uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamises, olemasoleva ja kasutatava tehnoloogia uudses kombineerimises või ettevõtte käsutuses olevate teadmiste rakendamises. Statistikaameti analüütiku Hanno Evardi sõnul nähtub uuringu andmetest, et innovaatiliste ettevõtete roll

Statistikaamet koostab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ettevõtte elujõulisuse indeksi rakendust. Tehisintellekti tehnoloogial põhinev rakendus prognoosib ettevõtte majandusnäitajate ja riigile esitatud andmete põhjal ettevõtte elujõulisust. Praegu on rakendus testimisjärgus ning ootab ettevõtete tagasisidet.

Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupu välja viivate Eesti ettevõtete seas on enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. „Sellised ettevõtted moodustavad kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest 78% ja importivatest 85%. Rahalisest väärtusest annavad nad ekspordis 16% ja impordis 22%,“ rääkis Leppmets. „Kõige suurema ekspordikäibega on 50 kuni 249 töötajaga keskmise suurusega Eesti ettevõtted, mis moodustavad vaid 5% eksportivatest ja 3% importivatest ettevõtetest

Andmeanalüütika hõlmab suurte andmehulkade kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning nende põhjal otsuste tegemist. Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on andmeanalüütika kasutus ettevõtetes muutunud lühikese aja jooksul nišivõimest tavapäraseks ja loomulikuks osaks tööst. „Andmeanalüütika on ettevõtetele nagu kompass, mis võimaldab neil paremini mõista turgu ja kliente, suurendada efektiivsust ning teha andmepõhiseid otsuseid. Kui kaks aastat tagasi kasutas andmeanalüütikat ligikaudu 19% ettevõtetest, siis sel aastal juba 49% ehk enam kui kaks korda rohkem,“ tõdes Pärson

Iga kuu toimuvad uuringud aitavad kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda ning võimaldavad prognoosida ka tulevikku. „Muu hulgas annavad konjunktuuribaromeetrid infot selle kohta, kuidas hindavad Eesti elanikud oma võimekust säästa või teha suuremaid oste. Samuti saab nende abil hinnata ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid,“ selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik. Konjunktuuribaromeetritega kogutavaid andmeid kasutatakse näiteks fiskaal- ja maksupoliitika planeerimisel

Sooline palgalõhe on erinevus naiste ja meeste keskmise töötasu vahel ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. 2023. aastal oli Eestis palgalõhe 13,1%. See peegeldab riigi keskmist ja on oluliseks ühiskondliku ebavõrdsuse näitajaks. Aga kuidas saada teada, milline on palgavõrdsuse olukord minu ettevõttes? Aprillis tähistab esimest sünnipäeva statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegli rakendus , mis aitab tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes, suurendada teadlikkust õiglasest palgasüsteemist ja toetada selle arendamist. Iga Eesti ettevõte, kus

“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa

Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda

Milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele? Mis on esimesed märgid majanduses toimuva hakkavate muutuste kohta? Aga mille põhjal otsustatakse, millised tegevusalad vajavad riigi tuge? Just sellistele küsimustele aitavad vastata statistikaameti avaldatavad ettevõtete majandusnäitajad.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli 2024. aastal Eestis väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas kõige enam mikroettevõtteid, kus on alla 10 töötaja. „Mikroettevõtted moodustavad kõigist eksportivatest ettevõtetest 74% ja importivatest 82%, kuid ekspordi väärtusest vaid 16% ja impordist 21%. Kõige suurema rahalise väärtuse annavad aga hoopis keskmise suurusega ettevõtted, kus on 50 kuni 249 töötajat. Kuigi keskmise suurusega ettevõtted moodustavad eksportivate ettevõtete arvust vaid 5% ja importivatest 3%, siis ekspordi väärtusest annavad nad lausa 36% ja impordi väärtusest