Liigu edasi põhisisu juurde

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • KKK
  • Kontaktid
  • Iseteenindus
  • EST
  • ENG
Avaleht

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Statistikaameti põhinäitajad
    • Valdkonnad
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
    • Loendused
    • Andmekirjaoskus
    • Küsi statistikat
    • Metoodika ja kvaliteet
    • Eksperimentaalstatistika
    • Kiirstatistika
  • Esita andmeid
    • Sisene iseteenindusse
    • Andmete esitamisest
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
    • Tule meile tööle
    • Kalender
    • Koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
    • Tarkvaraarendajale
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Statistikaameti põhinäitajad
      • Eesti majandus- ja finantsnäitajad
    • Valdkonnad
      • Arengukavade näitajad
        • Eesti 2035
        • Säästev areng
          • 1. Majanduslik toimetulek
          • 2. Toiduga kindlustatus
          • 3. Tervis ja heaolu
          • 4. Kvaliteetne haridus
          • 5. Sooline võrdõiguslikkus
          • 6. Puhas vesi ja sanitaaria
          • 7. Jätkusuutlik energia
          • 8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
          • 9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
          • 10. Ebavõrdsuse vähendamine
          • 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid
          • 12. Säästev tootmine ja tarbimine
          • 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
          • 14. Ookeanid ja mereressursid
          • 15. Maa ökosüsteemid
          • 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
          • 17. Üleilmne koostöö
          • 18. Kultuuriruumi elujõulisus
      • Ehitus
      • Energeetika
      • Ettevõtlus
        • Ettevõtete majandusnäitajad
        • Majandusüksused
        • Kindlustus
        • Sisekaubandus
        • Teenindus
        • Tööstus
      • Haridus
        • Alusharidus
        • Kutseharidus
        • Kõrgharidus
        • Üldharidus
        • Huviharidus
      • Hinnaindeksid
        • Ehituse hinnaindeksid
        • Tarbijahinnaindeksid
        • Teenuste ja tööstustoodangu tootjahinnaindeksid
      • Keskkond
        • Jäätmed
        • Keskkonnakaitse rahastamine
        • Kliima
        • Õhk
        • Materjali- ja energiatõhusus
        • Rohemajandus
        • Mets
        • Elurikkuse kaitse ja maakasutus
        • Vesi
      • Kultuur
        • Film ja kino
        • Muuseumid
        • Muusika
        • Raamatukogud
        • Rahvakultuur
        • Ringhääling
        • Sport
        • Teater
      • Põllumajandus
        • Kalandus
        • Põllumajanduskeskkonna näitajad
      • Rahvamajanduse arvepidamine
        • SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)
      • Rahvastik
        • Rahvaarv
        • Rahvastikuprognoos
        • Abielud ja lahutused
        • Ränne
        • Sünnid
        • Surmad
      • Teadus ja tehnoloogia
        • Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia
        • Innovatsioon
        • Teadus- ja arendustegevus
      • Transport
      • Turism
      • Tööelu
        • Palk ja tööjõukulu
          • Keskmine brutokuupalk
          • Palgalõhe
        • Sissetulek
        • Tööelu kvaliteet
        • Tööõnnetused
        • Tööturg
          • Mida näitavad töötuse andmed?
          • Tööhõive määr
          • Töötuse määr
      • Valitsemissektori rahandus
        • Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP)
      • Väliskaubandus
        • Kaupade eksport
        • Kaupade import
        • Teenuste eksport
        • Teenuste import
      • Ühiskond ja heaolu
        • Lapsed
        • Noored
        • Ajakasutus
        • Leibkonnad
        • Lõimumine
        • Õigus ja turvalisus
        • Sotsiaalne kaitse
        • Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus
          • Absoluutne vaesus
          • Arvestuslik elatusmiinimum
          • Suhteline vaesus
        • Tervis
          • Oodatav eluiga
          • Tervena elada jäänud aastad
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
      • Eurostati väljaanded
      • Uuringute kokkuvõtted
    • Loendused
      • Rahvaloendustest Eestis
      • Rahvaloendus 2021
      • Põllumajandusloendus 2020
      • 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus
        • Eluruumi- ja leibkonnaankeet
        • Isikuankeet
        • Mõisted
      • 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus
        • Mõisted
    • Andmekirjaoskus
      • Küsimus24
        • Vastused
    • Küsi statistikat
      • Tellimustöö
      • Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil
    • Metoodika ja kvaliteet
      • Statistikatööd
      • Metoodika- ja kvaliteediaruanded
      • Metoodika
    • Eksperimentaalstatistika
      • Täiskasvanute kutsehariduse tasemeõppes ning elukestvas õppes osalemise analüüs
      • Mis mõjutab noorte ettevõtlust?
      • Kaupade klassifitseerimine tekstilise kirjelduse alusel: rakendusuuring
      • Ajateenistuse läbinute tööturuseisundi analüüs
      • Õpetajate elukaar aastatel 2015–2022
    • Kiirstatistika
      • Ukrainlased Eesti tööturul
      • Surmade kiirstatistika
      • Rohepöörde trendid (2020)
      • Liikuvusanalüüs (2019–2020)
      • Tööturu kiirstatistika (2024)
      • Tööturu kiirstatistika (2019–2020)
      • Ettevõtete kiirstatistika (2019–2024)
      • Ettevõtete kiirstatistika (2019–2020)
        • Ettevõtete käive
        • Ettevõtete tööjõukulud
  • Esita andmeid
    • Sisene iseteenindusse
    • Andmete esitamisest
      • Ettevõtete uuringud
        • Ettevõtete baromeetri uuring
        • Iseteenindus
        • Töötasu struktuuriuuring
        • Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)
        • EKOMAR
        • Intrastat
        • Teenuste väliskaubandus (kogumine)
        • Põllumajanduse struktuuriuuring 2026
        • Taimekasvatuse uuring
        • Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo
        • Andmete esitamisest töötamise registrisse
      • Isiku-uuringud
        • Jooksval aastal toimuvad uuringud
      • Hindade registreerimine
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
      • Riiklik statistika ja Euroopa statistika
      • Strateegia
        • Arengukava
        • Riikliku statistika levitamise põhimõtted
        • Andmehalduse juhtimise tegevuskava
        • Kvaliteedipoliitika
        • Personalipoliitika
      • Struktuur
      • Aastaaruanded
      • Õigusaktid
        • Loendused
      • Rahvusvaheline koostöö
        • Euroopa Liidu grantidest rahastatud projektid
        • Eesti 2021. aasta eksperthindamine
      • Tarbijauuringud
      • Riigihanked
      • Statistikanõukogu
        • Statistikanõukogu koosseis
      • Lobitegevus
      • Eesti statistika ajalugu
        • 100 aastat Eesti statistikat
        • Postmark
      • Albert Pulleritsu preemia
        • Laureaadid
      • Konkurss "Andmepärl"
        • Konkursi "Andmepärl" võitjad
        • Tutvu "Andmepärl 2024" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2023" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2022" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2021" töödega
      • Struktuurfondide toetatud projektid
        • Innofondi projekt
    • Tule meile tööle
      • Palgaandmed
      • Tule meile praktikale
    • Kalender
    • Koolitused
      • Toimunud koolitused
      • Tulevased koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
      • Andmehalduse põhimõtted
      • Andmehalduse teenused
      • Andmehalduse juhised
      • Andmehalduse mõisted
      • Andmehalduse koolitused ja koolitusmaterjalid
      • Klassifikaatorid ja koodiloendid
      • Rahvusvahelised standardid ja mudelid
      • Asutuste andmehalduse ülevaade
    • Tarkvaraarendajale
      • Andmepõhine aruandlus
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus
  • EST
  • ENG

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • KKK
  • Kontaktid
  • Iseteenindus

Leivapuru

  1. Avaleht
  2. Otsingu tulemused

Otsingu tulemused

Kogu lehelt
Uudistest
Rakendusest

Mais kasvas sise- ja välisturistide arv aastaga 4%

Kuupäev 08.07.2025
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Mais kasvas sise- ja välisturistide arv aastaga 4%
Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja

Mullu läbis Tallinna lennujaama rekordarv lennureisijaid

Kuupäev 25.07.2025
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Mullu läbis Tallinna lennujaama rekordarv lennureisijaid
Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov võrdles kolme Balti riigi lennureisijaid ja leidis, et 20 aastat tagasi oli nende arv kõigis riikides pea võrdne– 1 miljonit reisijat aastas. „Lennunduse areng oli pidev ja sõitjate arv kasvas kuni 2019. aastani, pärast mida mahud järsult koroonapiirangute tõttu kahanesid. Pandeemia ajal vähenes Eestis reisijate arv 860 000ni ehk 74% võrra, samapalju ka Lätis ja Leedus," rääkis Kardakov. "Aastast 2021 hakkas sõitjate arv taas kasvama ja 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama ligi 3,5 miljonit reisijat. See on suurim reisijate arv läbi aegade ja 7%

Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?

Kuupäev 01.10.2026
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistika tegemisel on Eesti elanikke ikka ja jälle jagatud maa- ja linnarahvaks, et neid siis kas omavahel või maa- ja linnarahva elu erinevates omavalitsustes võrrelda. Enne 2018. aastat eristati maa- ja linnarahvastikku asulatüübi alusel. Neid, kes elasid asulates, mis kandsid linna või alevi nimetust, loeti linnarahvaks, ja neid, kes elasid alevikes või külades, loeti maarahvaks. Paraku ei käinud asulate nimetused ajaga kaasas. Külad, mille rahvaarv edestas mitut linna, säilitasid „küla“ nimetuse ka siis, kui elanike arv küündis mitme tuhandeni. Esines ka vastupidiseid juhtumeid, näiteks

Keskmine palk oli teises kvartalis 2243 eurot

Kuupäev 03.09.2026
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Keskmine palk oli teises kvartalis 2243 eurot
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul tõusis keskmine brutopalk aastaga kõigis maakondades, kuid palgakasv oli piirkonniti erinev. „Kõige enam tõusis keskmine brutopalk Ida-Virumaal (8%) ja Hiiumaal (7%), mõnevõrra tagasihoidlikum oli kasv Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal, kus see jäi 4% juurde,“ ütles Vaikmets. Maakondade võrdluses püsis keskmine brutopalk kõige kõrgem Harjumaal (2488 eurot) ja Tartumaal (2285 eurot). Mõlemas maakonnas on keskmine palk aastaga tõusnud 5%. „Tallinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk oli teises kvartalis 2611 eurot. Aasta varem oli see 2479

Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2135 eurot

Kuupäev 02.06.2026
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2135 eurot
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets. Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%. „Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk

Eesti inimesed reisisid mullu varasemast vähem

Kuupäev 27.03.2026
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Eesti inimesed reisisid mullu varasemast vähem
Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ütles, et kuigi Eesti elanike reisimine pandeemiajärgsetel aastatel elavnes, oli see 2025. aastal taas tagasihoidlikum. „Mullu tehti ööbimisega sisereise endiselt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Võrreldes 2024. aastaga vähenes sisereiside arv kõigis kvartalites. Välisreiside arv kahanes esimesed kolm kvartalit, kuid hakkas neljandas kvartalis taas kasvama,“ tõdes Pukk ja lisas, et Tallinna lennujaama andmetele tuginedes võib eeldada, et põhjuseks on märgatav tšarterreiside kasv. Enam kui pooled olid puhkusereisid Peamiste sihtkohtadena külastati

Märtsis jäi turistide arv mullusele alla

Kuupäev 09.05.2025
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Märtsis jäi turistide arv mullusele alla
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta märtsis Eesti majutusettevõtteid 108 000 välis- ja 109 000 siseturisti. „Välisturistide arv vähenes aastases võrdluses 7% ning jäi ka 2019. aasta märtsikuu tasemest väiksemaks (13%),“ täpsustas Laurmaa. Iseloomulikult käesoleva aasta varasematele kuudele oli siseturiste majutusettevõtetes rohkem kui välisturiste. Siseturiste oli märtsis mullu sama ajaga võrreldes 11% vähem. Laurmaa märkis, et siseturistide arv jäi kriisieelse 2019. aasta märtsikuu tasemele. Soomest reisis Eestisse ligi 36 000 turisti ehk nad moodustasid

Eesti rahvastik on tunduvalt mitmekesisem kui 10 aastat tagasi

Kuupäev 10.05.2023
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Eesti rahvastik on tunduvalt mitmekesisem kui 10 aastat tagasi
Mai on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu ja 10. mail tähistatakse Eestis mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Meie vaatasime, mida räägivad andmed selle kohta, kui mitmekesine on Eesti rahvastik, haridusmaastik ja tööturg.

Keskmine palk tõusis aastaga 5,6%

Kuupäev 05.03.2026
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Keskmine palk tõusis aastaga 5,6%
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast

9. klassi õpilasi on sel aastal sama palju kui eelmisel, mõne aasta pärast olukord muutub

Kuupäev 17.04.2026
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. 9. klassi õpilasi on sel aastal sama palju kui eelmisel, mõne aasta pärast olukord muutub
Kadri Rootalu, Käthrin Randoja 9. klassi lõpetades jõuavad õpilased esimest korda oluliste eksamiteni ning seisavad seejärel valiku ees, kuidas oma õpiteed jätkata. 2025/2026. õppeaastast kehtib koolikohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni, seega ei ole põhiharidus enam lõpp-punkt, vaid vaheetapp edasise haridustee jätkamisel. Kui suur on aga 9. klassi lend sel aastal ja kuidas on põhikooli lõpuklassi õppurite arv viimase veerandsaja aasta jooksul muutunud? Kasutame selle analüüsimiseks Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja statistikaameti andmeid

Pagination

  • Eelmine leht ‹ Eelmine
  • Lehekülg 02
  • Lehekülg 03
  • Eesolev leht 04
  • Lehekülg 05
  • Lehekülg 06
  • Järgmine leht Järgmine ›

Kontaktid

+372 625 9300
stat [at] stat.ee

Liitu uudiskirjaga

Liitudes uudiskirjaga, nõustud Statistikaameti privaatsustingimustega

Andmekaitse

Andmekaitse
Küpsiste sätted