Otsingu tulemused

Linnaliinibussidega sõideti kolmandas kvartalis 30,5 miljonil korral, mis on peaaegu sama palju kui mullu. Sõitja ühe reisi keskmist pikkust linnaliinibussis arvestatakse linnapõhiste konstantidega, üle linnade tuleb keskmise reisi pikkuseks 4,6 km. Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar tõi välja, et maakonna- ja vallaliine kasutati kolmandas kvartalis 5,6 miljonil korral, mida on 6% enam kui mullu samal ajal. „Hinnanguliselt sõitis maakonna- ja vallaliinidel reisija keskmiselt 17,4 km ehk 3% pikemalt kui teises kvartalis. Samas oli teises kvartalis neil liinidel sõitjaid 6 miljonit, mida on

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul näitavad statistikaameti andmed, et viimastel aastatel on turism Eestis uue hoo sisse saanud. “2024. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 3,6 miljonit turisti, keda on 200 000 võrra enam kui ülemöödunud aastal,” rääkis Pukk. Samas oli möödunud aastal turiste 5% võrra vähem kui kriisieelsel 2019. aastal, kui majutusettevõtetes oli ajalooliselt enim turiste ehk ligikaudu 3,8 miljonit. 2020. aasta tõi liikumispiirangud ja suure languse turismiäris ning tol aastal peatus Eesti majutuskohtades alla 2 miljoni turisti. 1238 majutuskohta, 24 500 tuba

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et erinevalt aprillist, kus kasvu näitasid enamik suurematest töötleva tööstuse tegevusaladest, kasvas mais tööstustoodangu maht vaid paaris suuremas tegevusalas. „Olulisematest tööstusharudest kasvasid vähesel määral ehk mõlemad alla protsendi puidutöötlemine (0,6%) ja toiduainete tootmine (0,3%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes metalltoodete (5,4%), elektriseadmete (3,9%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (12,6%) tootmine,“ ütles ta. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi tänavu mais 65,5% välisturule. Võrreldes 2024

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta aprillis Eesti majutusettevõtteid 133 800 välis- ja 117 500 siseturisti. Välisturistide arv on küll viimase aastaga oluliselt suurenenud, kuid taastumine vahepealsest madalseisust ei ole veel täielik. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 16%, kuid jäi siiski viimasest kõrgpunktist ehk 2019. aasta aprillikuu tasemest väiksemaks,“ täpsustas ta. „Siseturiste arv majutusettevõtetes võrreldes mulluse aprilliga püsis stabiilne, samas ületas nende arv 2019. aasta aprillikuud 11%,“ märkis Laurmaa. Majutusettevõtete

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kõige enam ehk 4% vähenes müügimaht 2024. aastal tööstuskaupade kauplustes, toidukaupade kauplustes oli kahanemine 3%. „Müügimaht suurenes mullu aga 2% mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes,“ täpsustas Pihlak. Jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas aasta viimasel kuul taas kasvama. „Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2024. aasta detsembris 1 miljard eurot ning võrreldes 2023. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 1%,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2024. aasta detsembris võrreldes 2023. aasta

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis kahanema. „Müügimahu vähenemist mõjutasid nii tööstuskaupade kui ka toidukaupade kauplused. Enim just toidukaupade kauplused, kus müügimaht kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas augustis vähenema ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 14% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. „Siin tuleb tähele panna

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul oli 2024. aasta sarnane 2023. aastaga. “Mullu suri pea 6000 inimest rohkem kui sündis. Sisseränne ületas väljarännet 550 inimese võrra. Kui viimasel kahel aastal on positiivne rändesaldo suutnud erakordselt madalat sündide arvu kompenseerida, siis 2024. aastal kahanes ka rahvaarv tervikuna enam kui 5000 inimese võrra,“ selgitas Trasberg. Sündide arv jätkab langemist Analüütik tõdes, et 2024. aastal kiirenes sündide vähenemine võrreldes 2023. aastaga veelgi. „Mullu sündis 9646 last, mida on enam kui 1000 võrra vähem kui 2023. aastal. Alates

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta. Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta

Andmeanalüütika hõlmab suurte andmehulkade kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning nende põhjal otsuste tegemist. Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on andmeanalüütika kasutus ettevõtetes muutunud lühikese aja jooksul nišivõimest tavapäraseks ja loomulikuks osaks tööst. „Andmeanalüütika on ettevõtetele nagu kompass, mis võimaldab neil paremini mõista turgu ja kliente, suurendada efektiivsust ning teha andmepõhiseid otsuseid. Kui kaks aastat tagasi kasutas andmeanalüütikat ligikaudu 19% ettevõtetest, siis sel aastal juba 49% ehk enam kui kaks korda rohkem,“ tõdes Pärson

Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakovi sõnul on esialgsetel andmetel kogu kasutatava põllumajandusmaa suurus tänavu 983 400 hektarit, mis on mullusega võrreldes jäänud suuresti samaks. „980 600 hektarit on kasutuses suuremates põllumajanduslikes üksustes ja registreeritud PRIAs ning ülejäänud veidi rohkem kui 2800 hektarit tuleb kokku koduaedadest,“ selgitas Kardakov. Analüütik ütles, et teraviljakasvupind on aastaga vähenenud 2000 hektari võrra, ilmselt haljassöödaks koristatava vilja arvelt. Teravilja kasvupinnast 62% moodustab taliteravili ja 38% suviteravili. Nii kõrge ei ole