Otsingu tulemused

Parandused on märgitud punasega, samuti uuendasime joonist. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et 2019. aasta augustile jäi turistide arv tänavu siiski 7% alla. „Selle aasta augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 232 000 välis- ja 224 000 siseturisti. Välisturiste oli 14% rohkem ja siseturiste 1% vähem kui mullu,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse ligi 69 000 turisti ehk 30% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli 27 000 (12%), Saksamaa turiste 22 000 (8%) ja Leedu turiste 11 000 (5%). Majutusettevõtetes kasvas eelmise aasta

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta. Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta juunis majutusettevõtetes üle 384 000 turisti, mida on 14% rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Mai on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu ja 10. mail tähistatakse Eestis mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Meie vaatasime, mida räägivad andmed selle kohta, kui mitmekesine on Eesti rahvastik, haridusmaastik ja tööturg.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta mais majutusettevõtetes üle 293 000 turisti, mida on 11% rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta esimeses kvartalis 1894 eurot, mis on 8,8% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta esimeses kvartalis 1553 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1424 eurot.

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest, keda on pea 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus,“ ütles ta. Sissetulekud kasvasid eelkõige lastetoetuste ja pensionide arvelt Analüütik tõdes, et suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste ning üksikvanemaga leibkondade seas. „Näeme, et 2023. aastal vähenes aga suhteline

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti saartel ligi 44 100 inimest. Püsielanikud olid 22 saarel, mida on kolme saare võrra enam kui viimase, 2011. aasta rahvaloenduse ajal. Samas ühel väikesaarel, kus loenduse ajal olid püsielanikud, 2017. aasta seisuga enam püsielanikke pole. Seega on loendusejärgsetel aastatel neli väikesaart püsielanikud saanud.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2% suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta juunis majutusettevõtetes 337 000 turisti, mis on sama palju kui aasta varem samas kuus. Suurenes välisreisijate hulk, aga vähenes siseturistide arv.