Otsingu tulemused

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et ameti 2025. aasta tegevus ja arendused on osa laiemast muutusest, mis toimub praegu kõikides arenenud riikides. „Statistikaasutused ei ole enam üksnes andmete kogujad ja avaldajad, vaid kujunevad andmete korduvkasutusega andmeökosüsteemide keskseteks asutusteks. Rahvusvahelised arutelud – olgu UNECE, OECD või Euroopa statistikasüsteemi tasandil – liiguvad ühes suunas: kvaliteetne statistika sünnib üha enam mitmest andmeallikast, uute tehnoloogiate toel ja tihedas koostöös teiste andmeavaldajatega, kus kõige aluseks on kvaliteetsed andmed,” rääkis

Statistikaameti andmetel oli 2012. aastal Eestis väliskapitali kontrolli all iga 14. ettevõte. Tallinnas oli välisinvestorite käes üle kümnendiku ettevõtetest.

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.

Kriis inimeste rahakotis, ränne, laste sünnid, korterite põud Eesti kinnisvaraturul – need on teemad, mis kütsid möödunud suvel Eesti statistikaelus kõige rohkem kirgi.

Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv. Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi. See on ummiktee, sest kvaliteetse tööjõu ressursid on ammendunud ning tööstressist kõneleb meedia iga päev. Väljapääsuks on

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul hakkas aasta algusest alates kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht mais kahanema. „Seda mõjutasid tööstuskaupade kauplused, kus maht kahanes eelmise aasta maiga võrreldes 5%. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht vähenes viimati 2025. aasta novembris,“ lisas Pihlak. „Toidukaupade kaupluste müügimaht mais kasvama ei hakanud ning jäi eelmise aasta mai tasemele,“ tõi Pihlak välja. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemine jätkus ka mais ning müügimaht kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. „Tähele

„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.