Uudis
Uudis
Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Uudis
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Uudis
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Bussidega sõitjaid oli teises kvartalis viiendiku võrra enam
Statistikaameti andmetel sõideti Eesti ettevõtete bussidega 2023. aasta II kvartali jooksul 40 miljonit korda. Seda on 20% enam kui aasta esimeses kvartalis.
Blogi
Eesti sadamate kuue kuu kaubamaht vähenes mullusega võrreldes ligi kolmandiku võrra
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta esimese kuue kuu kaubamaht Eesti sadamates 29% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Kaubamahu langus on peamiselt seotud Venemaa päritolu kaupade veo vähenemisega. Kaubavedusid sadamate kaudu on mõjutanud ka üldine majandusolukord Eestis ja peamiste kaubanduspartnerite* juures.
Uudis
Reisiliiklus sadamate kaudu eelmisel aastal elavnes, kaubavedu vähenes
2022. aastal kasvas reisijate vedu statistikaameti andmetel nii rahvusvahelistel kui ka riigisisestel merevedudel. Kui kahel eelneval aastal vähenes liikumispiirangute tõttu sõitjate arv nii rahvusvahelistel merevedudel kui ka riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel, siis mullu reisiliiklus merel elavnes. Sadamate kaubamaht aga langes.
Uudis
Bussisõitjate arv hakkas eelmisel aastal uuesti tõusma
Statistikaameti andmetel sõideti Eesti ettevõtete bussidega 2022. aastal ligi 122 miljonit korda. Kui kahel eelneval aastal vähenes sõitjate vedu bussidega vastavalt 32% ja 11%, siis võrreldes 2021. aastaga tegid reisijad mullu koguni 25% enam sõite.
Blogi
Venemaale kehtestatud sanktsioonid vähendasid Eesti sadamate kaubamahtu
Eesti sadamate kaubamahud olid tänavu teises kvartalis 4% väiksemad kui esimeses kvartalis, aastaga on kaubamahud langenud 17%. Languse põhjustas peamiselt keemiatööstuse toodete, sh lämmastikväetise transiidi järsk langus Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kauba lossimine laevadelt kasvas aastaga 9%. Reisijate ja kauba vedu Eesti sadamates vaatles analüütik Anu Ainsaar.
Uudis
Kaubavedude mahud teedel mullu taastusid
Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.
Uudis
Ühistranspordi kasutus langes bussisõitjate arvu vähenemise tõttu
Statistikaameti andmetel kasutas Eesti veondusettevõtete teenuseid 2021. aastal kokku ligi 127 miljonit sõitjat. Võrreldes 2020. aastaga oli sõitjaid 12% vähem ja seda eelkõige bussireisijate väiksema arvu tõttu.
Blogi
Kolmandas kvartalis ühistranspordi kasutamine kasvas, kuid jäi alla eelmise aasta tasemele
Kolmandas kvartalis tehti Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega 35 miljonit sõitu, mis on 12% vähem kui eelmise aasta ja kolmandiku võrra vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Rahvusvahelistel vedudel veeti üle 930 000 sõitja, mis on 13% vähem kui mullu. Vaatasime lähemalt, millised muutused on ühistranspordi kasutamises toimunud.
Blogi
Taasiseseisvunud Eestit iseloomustab autostumine ja mootorrataste suur levik
Sõidukite arv kasvas Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil jõudsalt. Vaba turg ja autoostulubade kadumine andsid sellele kohe 90ndate alguses tõuke. Eriti paistab silma sõiduautode arvu suurenemine, mis tegi küll mõningase languse läbi majanduskriisi aastatel, kuid jätkas hoogsat kasvu pärast 2010. aastat. Blogis heidame pilgu sõiduautode, veoautode, busside ja mootorrataste arvu muutustele läbi kolme kümnendi.
Uudis
Kaubavedude maht maanteedel vähenes aastaga ligi viiendiku
Statistikaameti andmetel vedasid Eesti kaubaautod möödunud aastal üle 23 miljoni tonni kaupa, mis on 18% vähem kui 2019. aastal. Sarnaselt varasematele aastatele oli kauba kogus riigisisestel vedudel märgatavalt suurem kui rahvusvahelistel vedudel.
Uudis
Rongiga sõitis esimeses kvartalis ligi 600 000 inimest vähem
Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimese kolme kuu jooksul rongiga 1,2 miljonit inimest, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga langes sõitjate arv 33% võrra. Kaubavedu raudteel ulatus ligi 6,2 miljoni tonnini.
Uudis
Reisijate arv sadamates vähenes, kaubavedu jäi aga samale tasemele
Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal sõitjate arv Eesti riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 17%, rahvusvahelistel vedudel aga 61%. Sadamate kaubamaht jäi 2019. aastaga võrreldes samale tasemele.